Pole siin kuidagi seda aega leidnud, et Poznani maailmakarika muljeid sõnadeks seada, aga nüüd otsustasin selle ära teha. Enne võistlust oli tunne üldiselt norm. Kergelt vaevas mind kurguvalu ja köha. Õnneks oli see ainult õhtuti ja hommikuti, päeval ei andnud üldse tunda. Kui kohale jõudsime ja nägime oma eelsõidu koosseisu, siis kohe oli mõte, et siit peaks küll otse finaali saama ja juba siis oli väike lootus, et sellelt võistluselt võib normaalne tulemus ära tulla. Eelsõit läks nii nagu pidi ja teise kohaga saime kindlalt finaali. Tänu sellele pääsesime 1000m poolfinaali sõidust samal päeval, see oleks korralikult väsitanud. Sõita jäigi ainult 500m distants. Eelsõidust sai otse edasi ainult võitja. Ei oskand kuidagi oma liikumist hinnata ja läksime ikka sõitma lootuses kinni panna sõit. Reaalsus oli natuke karmim, olime 5dad. Ei tulnud oma sõit kuidagi välja kah, stardis kohe tõmbasime ennast kopsikusse kinni ja teised said kohe paadiga ette, seal oligi meie sõit sõidetud. Poolfinaalis oli vaja kolme hulka saada ja tundus reaalne. Stardist saime väga hästi minema ja 250m peal olime esimesed, teise kohaga vahe 0,9 sekunit. Kõik tundus ideaalne, aga siis 200m enne lõppu sõitsime nagu vastu seina ja sinna see läks, jäime neljandaks ja b finaali. Laupäeval siis oli 1000m finaal. Stardist saime ilusti minema, kõik 9 paati olid ühel joonel. Tegime oma sõitu ja kõrval radadele tähelepanu ei pöörand, 500m peal olime 5dad. Sealt, nagu alati, mina natuke üritasin tõsta ja see töötas, kolmanda 250 meetriga tõusime teisele kohale. Siis jäigi veel lõppu teha, ütlesin hopp ja alustasime lõpuga, aga kanadalaste ja belglaste lõpp oli võimsam, nad lähenesid meile jõudsalt, 100m enne lõppu olime veel kanadaga ühel joonel ja belglased väikese vahega meie taga, Kaarel ütles selle koha peal veel hopi ja üritasime viimast välja pigistada. Kanada küll liikus natuke eest ära aga belglaste rünnaku suutsima tagasi tõrjuda ja 3 koht oligi reaalsuseks saanud. Loomulikult olime väga õnnelikud. Mina esialgu ei teadnud muidugi üldse, et mitmendad olime, pidin Kaarlilt üle küsima. Pole minul aega kõrvale vaadata. Tund aega hiljem saime medalid kaela ja tunne oli hea. Õhtul tegime veel kerge treeningu veepeal ja siis jäigi pühapäevane 500m b finaal. Läksime mõttega et vaja see ära võita. Jäime küll teiseks, aga ma ise arvan, et seda suuresti sellepärast, et distantsil oli paremalt vastutuul ja prantslased, kes olid esimesed said sõita 9 veepeal ja neil varjas pealtvaatajate tribüün viimasel 200m peal tuule ära. Selline see sport on. Koju saime tulla pea püsti, kuna tulemus oli kirja saadud selleks aastaks. Tagasi tulles oligi aeg hakata valmistuma euroopakateks. Trenni sai palju tehtud sellel nädalal, põhiliselt kiirust. Aga nädala sisse mahtus ka kaks kontroll sõitu ühestega. Neljapäeval 2x 500m anne kanalil, kus suutsin mõlemad korrad Kaarlit edestada. Minu ajad olid 1:45,2 ja 1:44,9. Kaarli ajad 1:45,7 ja 1:48. Laupäeval oli 2x1000m emajõel. Siin jäi seisuks 1:1. Kerge väsimus oli nädalast sees ja ei saanud kuidagi esimesel lõigul ennast liikuma. Kaarel seevastu sõitis elu kiireima 1000m emajõel. Aeg 3:20 minul 3:26. Teisel lõigul tundsin ennast paremini ja aeg 3:22 oli hea. Kaarel sõitis 3:24. Täna nüüd ongi aeg meil Tallinna poole liikuda, et sealt homme hommikul kell 6 lennukile istuda. Niiet pöidlad pihku kõigile. Teeme endast kõik oleneva, et teha korralik sõit.
Finaal sõitudest teeb eurosport ka otse ülekande. Minu teada peaks olema võimalik eelsõite ja poolfinaale vaadata live streami pealt netist.
Link selleks on siin. Seal kaks valikut esimesest saab lihtsalt tulemusi vaadata otse ja alumise pealt peaks pilt tulema.
Video 1000m finaalist
Autasustamine
Viimane trennipäev enne ära sõitu. Mehed nii laiad, et ei mahu enam rõivistusse:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar