kolmapäev, 22. märts 2017

Skradiniga finito

Sõbrad mägedes
Laager Horvaatias on tänaseks läbi saanud. Teine nädal oli oodatult väga raske, õnneks vähemalt ilm soosis meid enamvähem. Saime ka esimesed trennid ilma särgita tehtud ja korralikult ära põleda lõunamaa päikese all. Nädal oli ülesehituselt väga lihtne, iga päev sai veepeal 40km jagu sõidetud. hommikul 24 ja õhtul 16. Mõned päevad olid ka teistpidi. Näiteks siis kui sõudjatel oli hommikul jõusaali trenn plaanis, siis kasutasime võimalust ja liigutasime ka natuke raskuseid ja peale seda oleks 24km liiast olnud siis tegimegi hommikul 16 ja õhtul 24. Üritasime ka iga päev 15 minutit süvalihaseid teha, aga viimasel kahel päeval oli väsimus nii suur peal, et kuidagi ei suutnud ennast sundida lisa tegema. Nädalas oli ka kaks jooksutrenni. Ühe pidin üksinda tegema, sest Joosepit tabas suur energiakriis. Teises oli Joosep platsis ja tegi lõikude ajal tempot. Enda jaoks tundus, et trennide keskmine kiirus tuli päris hea, enamusel oli keskmine kiirus 12 km/h peal.
Maestro Tõnu Endrekason treeningul

Laagris oli siis ka üks puhkepäev, mis möödus aktiivselt meie jaoks. Hommikul ronisime kõrgele mäeotsa. Loomulikult, nagu õiged matkasellid ikka, panime jalga lühikesed püksid:) Tulemus oli ettearvatav ja tagasi hotelli jõudes olid jalad verised, sest seal mägedes oli põhiline taim mingi eriti okkaline asi. Õhtune aktiivne osa oli sillale ronimine ja see oli korralik ronimine. Üles oli lihtne minna, aga alla tulles sai ikka julgus väga otsa :D See trepp, mis sinna minemiseks oli ei väärigi trepi nime, sest see oli rohkem redeli lähedane moodustis.  Aga vaade oli seda värisemist väärt.
Sild ka kõrvalt vaates

Stairway to heaven
Allakäigu trepp
Laagri viimane trennipäev oli siis esmaspäev ja teisipäeva hommikul kell 7:30 oli meil lennuk kodupoole. Suured Tänud Mati Killingule, kes meid hommikul oma une arvelt lennujaama viis. Lennud läksid iseenesest kiirelt, jõudsin ainult ühe filmi vaadata arvutist kolme lennu peale :) Kell viis olime Tallinnas ja peale Joosepi bussijaama viimist, põrutasin ise Tartu poole. Kahe laagri vaheline aeg möödubki enamuses Tartus ja täna sai juba ka üks kerge taastav jooksutrenn tehtud. Ega vist veepeale see nädal ei hakka surumagi, sest juba esmaspäeva hommikul võtame suuna Hispaaniasse. Muidu võiks isegi minna veele, aga paadid jäid Horvaatiasse ja jõuavad veidike hiljem Eestisse. Jällegi suured tänud sõudjatele, kellega me koos laagris olime, et nad meie paadid kodumaale toimetavad. Järgmine postitus siis tuleb juba uuest riigist. Proovin mõne siesta ajast midagi siia kirja saada :)
Sellised asjad siis välismaal
Vaade
Päri kõrgel
KRKA looduspark

esmaspäev, 13. märts 2017

Laagri esimene pool läbi.

Joosep veidike parandas mu blogi esipildi väljanägemist
See Horvaatia lipp näitab meile enne igat trenni, mis ilmaolud meid ootavad
     Oleme laagrist nüüd esimese nädala ära teinud koos Joosepiga ja tunne on igapäevaga paremaks läinud veepeal. Kindlasti on oma osa olnud ka ilmal mis on vaikselt paranenud. Esimene treeningpäev oli õige vaevaline. Tuul oli prognoosi kohaselt 12m/s kandis ja puhangud ulatusid üle 20m/s. Esimesel päeval sai omamoodi rekord tehtud. Treeningu esimese kilomeetri aeg oli 12 minutit - no andis ikka võidelda selle tuulega, õnneks oligi just see esimene kilomeeter kõige hullem, sealt edasi läks veidike paremaks. Kohati küll tuuleiilid tahtsid kaldasse puhuda aga see meest ei murra. Hirmutavad olid ka hetked, kui tugev tuul tõstis veepinnalt vee pilvedesse ja sai näha ka vikerkaart :)
     Nagu sai öeldud siis iga päevaga läks paremaks tunne ja kiirus ja nädala viimases trennis sai juba trenni keskmise kiiruse 12,3 km/h peale. Ise rahul vaikselt juba. Eraldi kiitust väärib muidugi Joosep, kes nagu liimiga oleks lainele pandud. Ei ole vahet mis kiirust või kuidas sõidan, Tema on ikka lainel. Kehva ilma tõttu pidime ühe hommikuse trenni asendama jooksuga, aga ülejäänud sai kõik tehtud nii nagu plaan ette näeb. Jooks oli muidugi omaette kogemus, kuna see väike linn Skradin asub merepinnal, aga ümberringi on mäed, siis ei olegi muud teha kui esimene osa jooksust vaja ülesmäge teha. Ehk siis 6km tõusu ja siis 6km laskumist. Oleme ka kindlasti tublid olnud selles osas et individuaalselt ja plaani väliselt iga päev süvalihaseid teinud nii umbes 15 minutit.
     Kui tulla nüüd plaanipäraste jooksude juurde, siis neid oli meil esimesel nädalal kaks tükki. Mõlemad olid väike lisa boonus veetrenni järgselt. Esimesel oli 6km 90% intensiivsusega mille ajaks tuli 23:39. Arvestades, et jalg ei tundunud kõige tugevam just ja tee käis üles alla siis võib rahul olla. Teine jooksu suts oli eile, kus pidime samamoodi 90%ga jooksma 3x 1200m. Ajad tulid endalegi üllatavalt päris korralikud. Ehk siis kõik kolm 4:15 -4:20 vahele.
Poole tõusu peal
     Ega rohkem ei olegi midagi tarka rääkida. Homme tuleb puhkepäev ja arvan et teeme Joosepiga mingi väikese ronimise kuskile lähedal asuva mäe otsa, et lihtsalt päris niisama hotelli toas ei passiks. Järgmine postitus siis juba Eestist, kus saab terve laagri kokku võtta ja võibolla väike pilguheit ka Sevilla laagri suunal.


Peatänav, kus hetkel on tühjus ja puhub ainult tuul
Päike paistab silma
Kes võtab päikest, kes istub varjus
Sadam  

esmaspäev, 6. märts 2017

Horvaatiasse sooja suve otsima.

Olengi oma treeningutega sinna maale jõudnud, et on aeg lühikesed riided kohvrisse pakkida ja esimene veelaager Skradinis võib alata. Sinna lähme siis Joosepiga kahekesi aerutajatest. Meeldivat seltskonda pakuvad meile sõudjad eesotsas Rio olümpia pronksimeestega. Eks vaatame Jossiga kuidas olümpia medaliteks treenitakse ja võtame õppust. Laagri pikkuseks on 2 nädalat. Siis tuleme nädalaks koju ja teine laager on Hispaanias 3 nädalat.
Aga nüüd natuke ka siis möödunud tegevustest. Talv on olnud selline nagu ta on olnud, aga Tartu Maraton ikkagi suudeti ära korraldada. See kord oli distantsiks 34 km Tehvandil kunstlume peal. 6km oli ringi pikkus, seda sõideti 5 korda ja siis lõpuks üks 4km ring veel peale. Suusad said määritud AT spordis. Suured tänud selle eest. Kõige suurem dilemma oligi, et kas minna uisusuusaga paaristõukega või ikka klassikat ja pidamisega. Kuna ilm pööras suht lumiseks siis otsustasin, et lasen ikka pidamise ka alla panna ja see oli suur viga. Joosep läks uisusuusaga ja libisemise vahe oli märgatav. Ise kangutasin terve distantsi. Kuna see aasta talve pole olnud siis pole ka klassikat saanud sõita ja see andis korralikult tõusudel tunda. Tõusu võtmise tehnika oli nulli lähedane ja kannatasin vaheldavat sõites rohkem kui oleks paaristõukega kannatanud :D Lõpp kohaks jäi 83 mis pole tegelikult ju halb, aga ise lootsin paremat. Eriti arvestades, et Joosep sõitis ennast 22 kohale :D Ulme mees on see. Eks peab järgmist talve ootama, et saaks uuesti vaadata who is who. Lisaks tegi hea sõidu ka Andreas, kes oli 48. Veesportastest oli Allar Raja 36.  Reedel aitasin sõbrad Andrease ja Joosepi välja Eestimaa Talimängudel ja sõitsime Tehvandil teatesõitu. Välja olid korralikud plusskraadid ja rada oli nagu puder. Libisemine oli null. Me läksime starti teadmisega, et distants on 5km ehk siis 2x2,5km. Joss sõitis esimest vahetust, ma rääkisin rahulikult juttu ja ootasin, et kui joss teisele ringile läheb siis on paras aeg valmistuma hakata, aga ohh imet nägin et kõik teised olid juba valmis vahetusalas ja ootasid oma sõitjaid. Seadsin ennast ka kiiruga valmis ja siis juba Joss tuligi. Sain vahetuse kätte ja jooksin siis oma suuskadega seal lume sees, sest nagu öeldud no üldse ei libisenud. Sõites mõtlesin siis, et ju on distantsi lühendatud ja on distants 2,5km, aga jälle möödalask. Sealt kust pidi tagasi staadioni poole keerama panid ees sõitjad otse edasi ja ringi pikkus oli 3,3km. Egas midagi mõnusad tõusud tulid lisaks ringile ja need küpsetasid omajagu mind. Lõpuni ma jõudsin ja teate sain ka edasi antud Andreasele. Pingutus oli korralik sest tükkaega oli veremaitse suus veel. Nüüdseks siis on suusatamisega kõik selleks talveks. Eelmisel nädalal sai juba ka paar veetrenni emajõel tehtud. Vahepeal oli ka võimalus spordiarsti külastada ja tulemustega võib enamasti rahule jääda. Järgmise postituse saab juba Horvaatiast teha ja loodetavasti päikeseliste piltidega.
Ükskord oli ka miinuskraade
Jooksuvorm on nii terav, et tallad lähevad põlema
Finish
Kurvi võtmine
Kui kõnnib mannekeen
Sai vähe eetriaega ETV ekraanil koos Raul Ollega