Külmapühad

Tegelikult külm oli küll, aga pühad mitte. Ehk siis laupäeval üllatas ilmataat meid korraliku pakasega. Ilm oli iseenesest väga ilus ja talvine, aga temperatuur oli Tartus -25 kanti ja Otepääl -28. Nii et mõlemad Tarmoga saime ennast korralikult karastada. Kurta ei saaks, et midagi halvasti oli. Kui keegi mõtleb, et milleks sellise ilmaga ennast piinama minna, siis ega  see ei ole piinamine. Ei ole olemas s**ta ilma, on ainult mittesobilik riietus. Pealegi, me teeme trenni, mitte ei seisa kohapeal ja ei külmeta niisama. Töö kiire ja korralik. Kuigi peab tõdema, et varbad hakkasid külmetama ja põsed ajavad vähekene nahka. Aga see väike mure, nahk tõenäoliselt vahetub ära ja varbad soojenevad ka ise ülesse. :)

Mure varvastega tekkis sellepärast, et juhuslikult sel päeval oli minu selle aasta esimene klassikatehnikas trenn. Pigem võib isegi öelda, et elu esimene klassitehnikas trenn, sest maratoni ei saa päris trennina võtta, seal käib ikkagi andmine ja niisama trennis pole ma seda stiili kunagi varem sõitnud. Sellest tingituna olid jalas teised saapad, mis tundusid ebamugava ja kitsana. Päris jube oli, selline tunne nagu oleks esimest korda klassikat sõitmas ja ega trenni lõpukski asi paremaks ei muutunud. Ainult ära väsisin, sest tühja ja mõttetut rabelemist oli nii palju. Vähemalt sain ühe väga kõva ülakeha treeningu, sest ilmselgelt jalgu ma rakendada ei osanud ja kõik koormus läks valesse kohta. Praeguseks olen klassikat ~100km sõitnud ja ise mäest ülesse minek hakkab juba õige asjana välja nägema, aga tööd peab veel palju tegema, kui maratonil sel aastal ka kõvasti kohta tahan parandada. Määrete eest pean suure aitäh ütlema Uudo Rehemaale, kes raatsis mulle oma pidamismäärdeid laenata! Muidugi Tarmot ka, kes näpunäiteid mulle annab, et ma nendega midagi teha ka ikka oskaks. Peab ütlema, et siiamaani pole ta veel mööda pannud.

Eelmine nädal proovisime Tarmoga maxi ka suruda. Ega muidu poleks proovinud, aga eks see käsk anti jällegi kõrgemalt. See oli minul esimene kord sel aastal nii rasket kangi käes hoida. Kellele raske, kellele mitte. Ise rahul, sest kartsin, et minu piir tuleb kuskil 110kg juures. :D Õnneks lood nii halvad ei olnudki ja kõva mahutreening polnudki jõudu väga ära hävitanud. Minu tulemuseks jäi 125kg ja Tarmol 130. Ma usun, et mõlemad oleme paremaks võimelised kui väheke puhkust saaks ja värske lihasega proovima läheks.

Laupäeval õhtul oli mõnus jõusaali trenn. Kavas oli õlg ja trapets. Mõnusaks tegi asja see, et Ülikooli spordiklubi kulturismi treener Silvar Rückenberg oli ka seal, et Kristjanile harjutusi ja tehnikat näidata, sest Kristjan ju poolekohaga kulturist ka. Ühesõnaga, kuna ma Kristjaniga koos jõusaalis olin siis tegin temaga Silvari näpunäidete järgi kaasa. Hea kui valvas pilk kõrvalt vaatab ja asjad selgeks teeb, kuidas ja kuhu see kang liikuma peab, et ikka asjast kasu ka oleks. Peale trenni oli vähemalt mõnus tunne, et see trenn on kindlasti õigesse kohta läinud. (:

Praegusel perioodil, kus trenni on päris palju ja tunde koguneb ka omajagu, (Treeneri plaan teha jaanuarist-märtsini 100 tundi kuus vähemalt) on söögiisu kohati ikka päris hull. Vahel on selline tunne, et kõht ei saagi täis ja kui saab siis ei suuda kuidagi söömist ära lõpetada. Pühapäeval oli isal sünnipäev ja mina tähistasin seda söögiorgiaga, kuna head ja paremat oli väga palju. Ei kujuta ette ka , kuhu see kõik läheb. Noor ja kasvav organism vist. Vähemalt ei pea külmkapis pakenditelt kuupäevasid kontrollima, niikuinii jõuan selle enne ära süüa. (:

Teise etapi algus..

Täna sai siis algust tehtud klassikastiilis treeningutega. Ega siis saa ju uisu pealt maratoni sõitma minna. Peab tunnistama, et ei olnud väga mugav tunne just trennis. Tundus nagu oelks esimest korda suuskadel, kepid olid lühikesed ja suusad pikad ja üleüldse jalad ja käed ei tahtnud sugugi mitte koostööd teha. Nii ma läksin oma ligadilogadi tehnikaga mööda maratoni rada. Alguses ei saanud suuska ka üldse pidama, arvasin et olen määrdega puusse pannud, aga kui tunne hakkas paremaks minema, siis lõpuks sain ka suusa pidama mingil määral. Endale suureks üllatuseks oli kiirus päris hea. Läbisin 1h 30min-iga 25,3km ja keskmine pulss tuli 127. Kui uisustiilis sõites on pulss ühtlasem, siis klassikas on nii, et kui on vaja mäkke joosta, siis on pulss laes ja kui on tasanemaa, millel hea paaristõuget lükata, siis on numbrid tunduvalt madalamad. Üldiselt jäin rahule esimese trenniga ja siit edasi saab ainult paremaks minna. Enamus trenne proovin nüüd kuni maratonini teha klassikas, et maratonil ikka väge täis oleks. Eile siis oli kaua oodatud puhkepäev. Ega suurt midagi ei teinud, korra käisin vanemate juures ja siis natuke siin ja seal, sai ka mõned pildid plõksitud Otepää ümbruses. See nädal on nüüd natuke kergem, aga kui plaanis tunnid kokku lüüa siis saab neid 18h, niiet eks igaüks vaadaku ise kas tundub kerge või ei:) Meie Kaarliga oleme juba sellega enamvähem ära harjunud. Nagu öeldakse no pain, no gain.

Alupere: Eilne puhkepäev oli tõesti pigem lihtsalt niisama passimine ja aja surnuks löömine. Polnud erilist motivatsiooni ringi rabeleda ja midagi teha kui on võimalus teha mitte midagi. Uni oli hea, magasin 12 tundi jutti peaaegu. Täna hommikul premeerisin pelmeenidega end, mis oli ka hea vaheldus suurele pudru portsule. Lõunaajal käisin veel massažis, lasin korralikult terve keha läbi teha. Tavaliselt jalgu teha ei lase, aga peale eelmist nädalat, kus üle 350km suuska tuli, hakkasid jalalihased ka suuremat taastumist nõudma. Õhtune trenn oli päris selline raske, lihastel oli nii massažist kui ka eelnevast suurest koormusest korralik märk küljes veel. Aga proovisin võtta nii rahulikult kui suutsin ja enam vähem õnnestus ka, sest nüüd olen ma Tartus tagasi ja pole Tarmot, kes ees tempot teeks. ÕNNEKS on Tartus, laululava taga, rajad palju paremas seisus kui nad olid enne Otepääle minekut. Kui eelnevatel aastatel on olnud Tartu suusamaratoni start esimene ja viimane kord kui ma talve jooksul klassikat sõidan, siis sel aastal proovin enne maratoni ka klassikatreeningud korralikult käsile võtta.. Lihtsalt, et liigutusega harjuda ja sõit vähe kergemaks muutuks, sest sel aastal on tõsine eesmärk veel kõvasti kohta parandada ja esimese 150 inimese seas lõpetada. Kuid klassikat ma veel sõitma ei hakka. Pole endal määrdeid ja oskuseid. Peamiselt asi määrete taga. Nii et natukene peab see asi veel ootama. :)

Märdi vesiveski tamm

Vaade Harimäetornist maratoni rajale

Kuutsemäe tipus

 

Tõestus et olin ka ise kuutsemäel.

Tsüklist väljas

Treeningtsüklist räägime loomulikult. Täna sai siis läbi järjekordne kolme nädalane periood ja ees ootamas kergem nädal. Sai palju suusatatud. Trennide vahel tegime natuke ka muud tööd. Seda on näha piltidel lõpupoole. Viimane nädal olime siis mõlemad Otepääl ja sai korralikult valu antud. Nädala treeningtunnid 27 ja suusa km 355. Nüüd siis puhkame ja siis uue hooga peale jälle.

Hommikused külalised maja ees

Käisime veel biitsepsit pumpamas jõusaalis

Kaarel lund lükkamas

Mina puid tassimas:)

Nädala selgroog murtud

Täna siis oli laagri kolmas päev. Nädala selgrooga oli nii, et vahepeal juba tundus, et nädal murrab meie selgroo mitte vatsupidi. :) Plaanis oli hommikul 2h tehvandil mille sees 4x5km 80%ga ja õhtul maasikaks jällegi tehvandil 3h sõitu. Hommikul oli isegi tunne päris hea. kiireimal lõigul saime ajaks 15:30, mis ma arvan et pole üldse mitte paha tehvandi raske raja kohta. Õhtul siis oli nii, et tunne oli isegi enam vähem kuni läksime viimasele ringile, siis oli toss väljas. Tuppa saime siis istusime tükk aega keset pörandat, jalad tulitasid. Päeva kilomeetrid tulid siis 77km, ulme. 3 päevaga siis oleme teinud 14h 15 min trenni ja läbinud 202 km. Homme natuke kergem päev. All olev pilt illustreerib ilmekalt õhtust seisundit. Võrdluseks eelmise aastaga võib öelda, et samal ajal sai alles esimene suusatrenn tehtud, kuna 8 jaanuaril oli veel emajõgi lahti ja tegime seal trenni. Ja kui eelmine aasta sai kogu talve peale 1800km suusatatud, siis praeguseks on selle talvega juba koos 1600km.

Töö käib.

 Võib öelda, et käimas on selle ettevalmistushooaja üks raskemaid kui mitte kõige raskem nädalal. Teise päeva lõpuks on tehtud üle 9 tunni trenni ja läbitud 125,5km suusarajal ja lõppu veel ei paista. Kuna Tartu maratoni rada eriti tihedalt masinaga üle ei sõideta, nõuab seal sõitmine natukene rohkem pingutust. Tänu sellisele kombinatsioonile, mis koosneb hommikuti sissesõitmata maratoniraja ja õhtuti raskest Tehvandi võistlusraja läbimisest on jalad juba praegu päris süldid. Õhtul sai kerge saun võetud ehk läheb asi vähe paremaks. Täna sain üle pika aja ka Otepää jõusaali külastatud ja nüüd on mul isegi selle plastikkaart. :) Paar pilti ka meie pumpamisest. Plaanis oli rind ja triitseps. Ja siis blogi tegemisega oleme ka väheke arenenud. Suuremal osal Tarmo, kes selle kasutamist nö õppinud ja uurinud on. :)

Otepää

Laagri esimene päev möödus teguderohkelt. Alustuseks tegime hommikul 2 tundi ja sellega 29 km. Maratoni rada oli täitsa ok. Värsket lund oli rajale sadand ja mustad kohad katnud, sellega muidugi kannatas natuke libisemine. Lõuna ajal käisime ka laagri toiduvarusid muretsemas.
Õhtuses trennis oli plaan 2,5 tundi. Kuna õhtul vara pime, siis siirdusime tehvandi rajale. Headmeelt tegi see, et libisemine oli kunstlumel hea ja tunne ka norm. Sõitsime 40 km. See teeb siis päevapeale 69 km, päris korralik päev. Tehvandi laskumistel olid ka kiirused päris suured. Kaarli maks kiirus oli 60 km/h, aga see maksis talle ka kätte, ühe laskumise lõpus ei suutnud mees rajas püüsida ja tegi maaga tutvust. Õnneks luud kondid terved ainult tagumik sinine ja marraskil. Varustusel nii hästi ei läinud, suusal siis vähe halb seis. Kannatab sõita, aga ega pikka pidu pole. Homme veel vast pole hullu. Macgyver teibiga kinni ja nagu uus.

Toit autos

Toit veel poes

Päevakangelase suusk:)

Algus

Alustasime siin Kaarliga päris oma isikliku blogi pidamisega. Tulime Otepääle suusalaagrisse, istusime maha ja tegime asja teoks. Mõte on keerelnud juba pikemat aega, aga teostus on komistuskiviks osutunud. Nüüd on see siis tehtud. Saime ka uue nädala plaani õhtul kätte ja see tundub esmapilgul päris korralik nädal tulevat. umbes 28 tundi trenni. Eks kui midagi targemat öelda on siis teeme uue postituse, see praegune rohkem testi versioon, et leht päris tühi poleks. Eelnevaid postitusi saab lugeda aerutaja.blogspot.com . Kuna tegemist on päris meie oma lapsukesega, siis üritame ka natuke tihedamalt siia kirjutada. Eks paistab kuidas see välja kukub.