teisipäev, 26. märts 2013

Sevilla

 Laager on raske, trenni teeme palju ja vaeva näeme kõvasti. Kuna eelmine nädal oli esimene nädal peale kolme kuud, kus treenisime veepeal, siis oli raske aru saada, kas mingi areng on talvega toimunud. Nüüd peale teise nädala lõppu hakkab pilt juba vähe selgemaks minema. Nädala keskel sai sõidetud 15km ajaga 1.12.06, keskmine pulss oli 69% maksimumist. Eelmine kevad sõitsime siin olles 15km parimaks ajaks 1.11.45 ja ka siis oli keskmine pulss mul sama mis seekord. Ainuke vahe oli selles, et sel korral ei istunud ma Tarmo lainel, vaid vedasin ise terve tee. Peab ütlema, et pole paha. Nädala viimasel päeval sõitsime ka traditsioonilisi 2000m ajapeale, aga sel nädalal tegime neid maksimaalse pingutusega. Eelmise aasta parimaks ajaks jäi minu kontole 7.40min. Nüüd sõitsime seda distantsi 4x, lõikude vahed olid 15-20min. Trenn oli jube raske. Oma aegadega jäin ma suurepäraselt rahule. Kuigi kõik lõigud said sõidetud allatuult, olen siiski rahul. Minu aegadeks oli 7.42 ; 7.43 ; 7.42 ; 7.56. Olen alati väga ühtlaseid aegu sõitnud 2000m ajapeale sõitudel. Mitte, et ma ennast tagasi hoiaksin, et ka järgmist lõiku sõita jõuaks, aga lihtsalt suudan vist vahesõiduga piisavalt ära taastuda, et peagi end uuesti täiesti ära realiseerida. Igatahes aegadega olen väga rahul ja minu jaoks lõppes teine nädal positiivse elamusega. Tarmo parimaks ajaks, mis ta iseseisvalt sõitis jäi seekord 7.58. Minul lainel suutis ta ühe lõigu ka 7.47 läbida. Minu jaoks väga meeldiv on ka see, et karm tuhara valu hakkab mööduma. Kohalikust Decathlonist leidsin spider tech nimelist sporditeipi, mille Tarmo mulle Daneki juhiste abil suurepäraselt paigaldada suutis. Kui nädala viimaseks trenniks, mis oli jõusaal, olid minu lihased juba väga väsinud ja tühjad, siis Tarmol oli tunne väga hea ja kõrvalt vaadates oleks arvanud, et koju tagasi jõudes peab max raskuseid proovima hakkama.

Trenn kokku: 267,8km 27.20h

Linnas on mingi imelik karneval tulemas

Tarmo päevitas mütsi pähe






teisipäev, 19. märts 2013

Sevilla esimene nädal

Esimene nädal on nüüd edukalt mööda veerenud. Trenni oleme teinud looma moodi. Kohale jõudsime kenasti kui välja arvata lumetorm, mis 2 tundi meie lendu edasi lükkas Brüsselis. Barcelonas läks vähe kiireks, aga õnneks kõik sujus ja saime lennukile joostes haarata ka natuke söögipoolist kaasa, sest kõht oli ikka väga vaakumis juba selleks hetkeks. Veetrennid on olnud siin mõnusad, ainuke mis natuke härib on see, et istumine väheke kangeks jääb pikkades trennides. Kaarlil on seis vähe hullem. Ei teagi kas asi on mehes, või on asi tõesti nii hull, aga väidetavalt teeb üks istmiku pool ebainimliku valu. Eks see võib olla seotud talviste suusatrennidega, kus tuharalihas on suurt koormust saanud. All pool ka üks pilt Kaarlist ja tema piinadest. Ilmad on siin täitsa normaalsed, saime ka korralikud randid endale peale. Trennidest veel rääkida, siis nädala algul oli mul pulss päris kõrge ja sain enamus trenne Kaarli lainepeal tiksuda. Nädala lõpupoole pidin juba ka ise pingutama hakkama õnneks. Nädala viimasel päeval ootas meid ees selline huvitav trenn nagu  8x2000m 90%-ga. Kaarel suutis kõik lõigud suht ühtlaselt sõita, minul läks viimasel lõigul aga juba päris raskeks. Oleme ka korralikult siin jooksu teinud, igakord enne jõusaali tund aega. Mis eriti headmeelt teeb on see, et treening kiirused on päris suured. Annab lootust eelseisvale edukale hooajale. Nädala keskel pidime ka kaheks ööks hotelli vahetama, kuna siin toimusid Hispaania talvised MV-sed. Võistlused olid nagu ikka väga rahvarohked. Uskumatu kui populaarne see ala ikka siin maal on. Nädala keskel juhtus meil ka selline huvitav lugu, et läksime piduri trenni tegema, terve trenn tundus nagu midagi oleks valesti, aga aru ei saanud midagi. Trenni lõppedes avastasin, et olime Kaarliga aerud vahetusse pannud. Kuna meil aerul pööre täpselt sama siis ei saanud kumbki aru ka, et mis valesti on, ainuke vahe see, et minu aer oli 2cm pikem ja haare natuke kitsam. Trenn sai ära tehtud ja ei tea kas oli asi selles et teise aeruga sai sõidetud või lihtsalt oli raske trenn, aga järgmine päev olid lihased valusad.
Nädala kokkuvõte:
Trenn kokku: 247km, 25h 24min
Vesi: 216km, 19h 09 min
Jooks: 31km, 2h 57 min
Jõusaal: 3h 17 min



Uus särk seljas

Läbi fantoomvalu tähtede poole

Vaade hotellist

esmaspäev, 11. märts 2013

Poole aasta kokkuvõte

Peale reisi läks elu vahelduseks päris tihedaks. Kohe järgneval päeval pidin võtma suuna sõjaväe komisjoni poole. Kõik oli tip-top korras, aga viga leiti uriini proovis, kus väidetavalt oli liiga palju valku. Proovisin neile selgeks küll teha, et vaevalt sellel rindel midagi muutuma hakkab ja mul pole mõtet seal iga natukese aja tagant uuesti käima hakata. Aga siiski jäi nende sõna peale ja pean Aprillis uusi proove minema andma. Eks näis, mis siis avastavad. Arvestades, et me nüüd Hispaaniasse laagrisse sõidame ja kõvasti valu seal andma hakkame, ei ole ma eriti optimistlik. Aga aega veel on õnneks. Kui minek on siis peale hooaja lõppu alles.

Järgmine päev pidin jälle vara ärkama, nii et võimalust reisist puhata mulle veel ei antud. Kuna ka mind valiti EOK projekti "Märka järgnevat põlvkonda", oli mind kutsutud Tallinnasse stipendiumi ametlikule üleandmisele. Pean tõdema, et minu jaoks oli see suur au ja tõsine motivatsiooni kergitaja. Sain kuulata, mis Eesti spordi suurkujudel öelda on ja Jaan Taltsi öeldud soovitusi ka kõrva taha panna. Ühesõnaga oli see minu jaoks väga meeldiv käik.

Edasi läks elu vähe rahulikumalt, aga siis huvitavalt. Sest ka meie maale oli saabunud vähe soojemad temperatuurid. Mille tagajärjel oli emajõel jää läinud ja meie valmis koheselt veepeale minema. Esimene trenn üle pika aja veepeal oli nagu alati vähekene kõhedust tekitav, aga see oli kiire mööduma. Peatselt sõitsime juba ka pikemaid ning kergemaid lõike. Ilma otsides ja trotsides sai emajõel läbitud kiiruga üle 200km. Nagu enne mainisin, siis sõidame jälle Hispaaniasse laagrisse ja see on ka üks põhjustest, miks me veepeale minekut väga vajasime. Pidime saama veega jälle sinasõbraks, enne kui tõsisemad treeningud tulevad. Viimasele emajõel tehtud trennile tagasi vaadates võin jääda väga rahule. Tunne oli super ja isegi liikumine hea. Kui ei teaks siis arvaks, et polegi pikka vahet aerutamisega jäänud. Kuigi tegelikult polnud 3 kuud paadis istunud.

Vähe tihedamale nädalale järgnes ka spordiarst, mille tulemustega võisime kõik rahule jääda. Olime kindlalt paremad kui eelmine kevad ja kõik liigub õiges suunas. Need küll pole midagi ütlevad näitajad, aga rekordid siiski. Kopsumaht on küündinud 8L peale, nii et varsti võin ühe hingetõmbega terve distantsi läbi sõita. :) Samuti sai dünamomeetrit rekordiliselt pigistatud. Vastavalt paremal käel 78 ja vasemal 70. Kartust, et aerust kinni ei jõua hoida enam olla ei tohiks. :) Samuti oli Tarmo kõigi rõõmuks jällegi kaalu kaotanud ja seegi tulemus oli parem kui eelmine Kevad. :)

Meie ettevalmistus hooaeg hakkas 1.september, nii et nüüdseks on sellest pool aastat möödunud. Tarmo tegi selle ajaga trenni 520h ja me loodame ka sellele, et suusatamisega on selleks talveks kõik. Tarmo kogus endale uskumatud 3827km suuskadel. Minu tulemuseks jäi 512 treeningtundi ja suuskadel läbisin 3312km. Põhimõtteliselt päris vägev värk. Õnneks on meil ka muud eesmärgid kui suured numbrid.