Kaitsevägi

Nüüdseks on jällegi üks kohustuslik etapp elus läbitud. Väga pikka juttu kirja panema ei hakka, aga üldiselt proovin ära rääkida, kuidas oli ja mida mina sellest arvan. Minu ajateenistus kestis kõigest 3 kuud ehk pidin läbima ainult SBK(sõduri baaskursus). Sportlase kohapealt öeldes 3 kuud põhimõtteliselt ilma treeninguta olla on suhteliselt katastroof. Kuigi kunagi ei tea, kuidas see tegelikult mõjuda võib. Isiklikult loodan, et kuna viimased 3-5 a. on veel eriti kõvasti trenni nühitud, siis äkki võiks see "puhkus" isegi hästi mõjuda. Samas ei saa ka öelda, et üldse ei liigutanud. Mõnel nädalal tuli isegi 10 tundi trenni kokku, sest ma sain nädalavahetustel kodus käia. Sees olles käisin igal hommikul ka tunnike jõusaali tegemas ja vahepeal isegi tundus, et vorm on päris hea. Eriti jõu poolest.

Kahjuks on kaitseväes selline müstiline asi, et väga raske on terve püsida. Olen alati uskunud, et mul väga tugev tervis ja samas julgen seda ka edaspidi väita, aga seal olles oli koguaeg nina tatine ja kurk kergelt valulik. Selle üle tehti nalja ka, et millegi pärast hakatakse kohe väga kergelt haigeks jääma kui ajateenistusse astutakse. Esimese pooleteise kuu jooksul suutsin kõik korras hoida, aga mingi hetk läks enesetunne väga kehvaks. Olin suutnud saada kopsupõletiku. Nii raskelt haige polnud ma julgelt viimased 10 a. küll olnud. Tavaliselt piirduvad minu haigused kerge nohu, köha või 2 päevase palavikuga. Igatahes laatsaretti mind pandi ja antibiootikume tuli võtma hakata. Nii ma seal kaks nädalat voodis istusin ja šokolaadi näost sisse ajasin. Välja sealt lasti, siis enesetunne eriti kiita ei olnud. Õigemini enesetunne oli hea, sest olin terveks saanud, aga füüsilisest vormist enam eriti alles polnud jäänud. Võtan asja siiski positiivselt, vast pole hullu midagi, tuleb lihtsalt ise nüüd piisavalt mees olla, kokku end võtta ja õigetele asjadele keskenduma hakata. Alguses on kindlasti raske järjepeale saada ja erilise hurraaga pole mõtet peale lennata, aga õnneks mul on tugevad trennikaaslased, kes on vahepeal kõvasti trenni nühkinud ja nüüd saan hakata nende lainel, suusajäljes või tuules tasapisi oma vormi timmida.

Ajateenistus ise jättis palju häid mälestusi ja kogemusi.Oli ka hetki, mis pani endamisi vanduma ja silmi pööritama, aga suures pildis on need väga väiksed asjad. Enda üllatuseks hakkas mulle seal isegi meeldima. Need kolm kuud möödusid väga kiirelt ja olid väga lahedad ka selle pärast, et mul oli üli hea rühm ja olen kindel, et mõne kaasvõitlejaga jään ma ka edaspidi suhtlema. Kindlasti pean ka ära mainima, et meie rühmal olid väga lahedad rühmaülemad, kes teadsid väga hästi, kuidas teha oma tööd, kuidas anda piitsa ja vahel visata ka mõned präänikud. Usun, et suures osas tänu neile jääb ajateenistus mulle vähe paremini meelde. 

Mis seal ikka, esmaspäeval alustan jälle treeningutega ja hakkan uuesti vähekene teistsugusemas režiimis elamist harjutama.

SBK lõpetatud õigele sportlasele kohaselt kuldmärgi ja väikese ergutusega.

Tunnustus

Eile toimus siis Tartu linna parimate sportlaste autasustamine ja mul on heameel tõdeda, et aasta 2013 Tartu linna parim võistkond on Alupere/Tootsi kahesüst. Lisaks olin mina ka parima meessportlase nominent ja Peeter parima treeneri nominent. Võib öelda , et märkimist vääriv tunnustus linna poolt. :)

Hilinenud kokkuvõte

Olen jälle halb laps olnud ja postitusega viivitanud, loodan et päkapikud andestavad ja tulevad sellel aastal veel mu akna taha:) Viimasel laagri nädalal, mis seekord oli 5 päeva pikk, sai jälle korralikult trenni nühitud ja sai ka ajapeale 2km sõidetud. Seekord siis parim aeg oli 7:58. Ise olen väga rahul, kuna eelmised nädalad sai sõita taganttuulega, siis viimasel nädalal oli täielik tuulevaikus. Alustasin enda kohta suhteliselt hästi sõitu ja 500m enne lõppu liikusi 7:50 graafikus, aga siis toimus valus kukkumine, eks eelnevad laagri nädalad olid oma jälje jätnud ja lihtsalt jõud sai otsa:) Käisime nädala sees ka korra linnapeal, et ikka kingitusi leida, aga nagu eelmiselgi korral olid taas kõik poed suletud. Jossil õnnestus siiski viimasel päeval käia veel ükskord ja siis sai ühte teist ta ka osta. Mina enam ei viitsind linna minna, kuna eelmisel korral oli õhtuses trennis ikka väga väga väsinud tunne. Nädala keskel rääkisin facebooki vahendusel kolleeg Kaspar Sulaga ja leidsime, et Joosep on küll hea poiss olnud. Ja hommikul ennäe imet ka päkapikud arvasid samamoodi ja olid Joosepile mandariini sussi sisse toonud:) Tagasi reis sujus probleemideta ja nüüd juba saab esimene nädal kodus trenni tehtud. Kuigi Tartus saab ka veepeal käia, olen mina olnud Otepääl ja juba kolmekohalise kilometraazi suuskadel läbinud.
Kokkuvõte viimasest nädalast ja ka kogu laagri oma.

Nädal

Tunnid: 21:03
Distants: 218 km

Kogu laager
Tunnid: 70:26
Distants: 693km

Teine nädal

Nädala ülesehitus oli suhteliselt sarnane eelmisele, ainuke vahe oli see, et kui eelmise nädala varahommikul saime reisiväsimust välja magada, siis seekord tuli varakult esimese trenni kallale asuda. See nädal olime ka pühapäeva suhtes targemad ja jätsime paadid ellingust välja ja viisime silma alt natuke eemale, et agar valvur neid ellingusse tagasi ei tõstaks kui uksi lukku paneb. Nii saimegi üle aia ronides oma trenni ära teha. Nädala lõpupoole sõitsin jälle 2km-seid. Esimese 90% lõigu sõitsin 8:20, teise lõigu juba täiega 7:53, kolmas täiega 7:56 ja viimane taas 90% 8:20. Jäin suhteliselt rahule, kuna suutsin eelmise nädala parimast ajast sekund kiiremini sõita. Nädala viimane trenn oli 2h enesetunde järgi ja selle sõiduga jäin suht rahule kuna suutsin sõita natuke üle 24 km, mis tegi siis trenni keskmiseks kiiruseks 12,1km/h. Sealjuures tuli keskmine pulss 127. Puhkepäev möödus nagu tavaliselt, väike tiir linna peal, kus avastasime, et kõik poed olid suletud riigipüha tõttu ja peale seda pesupesemine hotellis. Õhtul lõpetasin oma järjekordse raamatu lugemise. Olen juba järje kaotanud, et palju neid loetud on siin 2 nädalaga, aga peaks olema mingi 8 äkki juba:) Ei ole ükski üle mõistuse paks raamat olnud kah, enamus jäänud sinna 200-300lk vahele. Kuna päris raamatuid sai kaasa võetud ainult 4, siis nüüd edasi olen lugenud e raamatuid, mida ma kunagi omale arvutisse olin tõmband. Nüüd veel 5 päeva jäänud seda laagrit ja varsti saab tagasi kodumaale, loodetavasti on selleks ajaks korralik lumekate juba maas ja saab oma pütilauad toanurgast väljavõtta ja mööda Otepää kupelmaastikut kihutama hakata.
Nädala kokkuvõte:
Maht: 25h 35 min
Kilometraaz: 251km