Sevilla

Oleme omadega jõudnud tagasi tuttavasse Sevillasse, Ilmad on treeninguteks pigem head kui halvad, aga annab ka siin tunda, et siiski on Detsember käes. Esimesed kaks nädal püsis päevane temperatuur 15-17 kraadi vahel. Päikse käes on muidugi soojem. Vahetevahel on tunda natukene kargemat tuult, aga üldiselt soojendab päike piisavalt, et ka lühikeste riietega treenida saaks. Kava on selline nagu siiani ikka olnud on. Palju erialast trenni ehk aerutamist, mõned korrad nädalas jooksu ja jõusaali ja peale mõningaid vee treeninguid teema ka topispalliga harjutusi. Hetkel enesetunne on hea, lihas annab vahetevahel väsimust tunda, aga vaim on värskena püsinud. Võib öelda, et on ka raskemaid laagreid siin ära tehtud.. Kuid eks ole näha, sest üks nädal on meil veel ees.

Kindlasti kõige põnevam osa laagri juures on see, et oleme alustanud neljase paatkonna treeninguid. Üldiselt on need trennid pikad, et esmajoones just kokkusõitu parandada, mida meil ilmselgelt on hetkel minimaalselt. Palju oleme proovinud erinevaid variante, kuidas mehed paadis paiknema peaksid. Treeneril on tõenäoliselt juba ettekujutus olemas, aga kindlasti vahetame testi -ja harjutamise mõttes veel kohti. Vigu on praegu nagu sigu. Aga loll oleks olnud ka oodata, et neli erinevat meest istuvad esimest korda koos paati ja kohe on kõik nii nagu peab. Vigu ja arenemise ruumi leiab kõigi juures ja eks see pigem hea ongi, et alati saaks midagi paremini teha! Nimesid ei nimetama, aga Kasparil eesaugus on veel palju tööd vaja teha, et meid Tarmo ja Kristjaniga õigesti dikteerima hakata. Aga rõhutan siiski veel kõvasti, et koos ühes paadis oleme istunud alles 3 trenni ja kõigil on oma rolli täitmiseks vaja veel kõvasti teha.. Kuna talv hakkab meie selle aasta vee hooaega lõpetama, siis üldiselt võin öelda, et ise tunnen end suures paatkonnas päris hästi ja ootan pikkisilmi kevadet, kus neljase trenne hakkab rohkem olema ja treeningud juba tõsisemaks muutuvad.

Laagriga olen siiani igati rahul. Võib öelda, et jõu ja vastupidavuse näitajad annavad märku väiksetest arengutest. Näiteks treeningtempos joosta pole ma vist elusees nii kiiresti jõudnud kui jõuan praegu, ja ka jõusaalis kangid tunduvad juba painduvat. :) Vee peal vormi testimiseks oleme nagu ikka teinud iganädalaselt ajapeale 2000m sõite. Esimese nädala aegadega ei saanud kuidagi rahule jääda, aga lohutasin end sellega, et samas pole vist kunagi detsembrikuus 2km ajapeale sõitnud ka. Igatahes nii enda kui Tarmo üllatuseks sai ettevalmistus hooaja esimeses sõidus võidu Tarmo. Õnneks on õiglus maapeal tagasi ja nüüdseks on seis 5-1 minu kasuks. Teisel nädalal suutis juba nii Tarmo kui ka Joosep sõita 2000m isiklikud rekordid. Seda siis võrdluses siin sõidetud aegade ja oludega. Samuti jäin ka enda ajaga rahule kui rekord jäi kõigest 11 sekundi kaugusel. Igatahes oma rekordsõidus tegi Tarmo mul elu meeletult raskeks. Juhtides sõitu algusest peale ja olles poolel maal juba paat ja vaba vesi ees, sain aru, et midagi tuleb tõsiselt muuta. Hakkasin poolemaa punkti läbides korralikult keevitama. 500m enne lõppu olin tarmost veel paadiga maas ja siis mõistsin isegi, et 2000m distantsil 1000m enne finisit lõppu tegema hakata oli vist liiga vara.. 500m punkti läbides suutsin end uuesti koguda ja kiirust vaikselt veelgi tõstma hakata. 250m enne lõppu olin Tarmo lõpuks kätte saanud ja sõitsime juba kõrvuti. Siis andis aju kehale käsu, et nüüd oleks mõistlik aeg lõpuspurti alustada kui seda sõitu võita tahan.. Pilt juba virvendas ja terve keha põles piimhappe valus, aga tempot tõstetud sai. Kui aus olla siis viimast 250m väga ei mäletagi, ainuke mõte, mis tihedamalt peast läbi käis oli see, et enne finisit pilti kotti ei lööks. Peale sõitu sillapeal kopse välja hingeldades ja vere maitset suus nautides sain aru, et vaatamata ajale on hea märk see, et ennast täiesti kotti olen võimeline sõitma ning ei jää mugavustsooni nautima. Igatahes see võit oli psühholoogilisele poolele väga magus!

Kui Bulgaarias, kartis meie Kaspar suurt järve ja kaugeid mägiseid kaldaid, siis selle laagri hirmuks on jubedad sillad. "Vaata neid poste, need nii jubedad, tulevad kohe peale." :)

Bulgaaria

Seda postitust tuleb alustada vabandusega, et blogi pidamine väga unarusse on jäänud. Proovime asja nüüd jälle käima lükata ja ilusti meie tegemised ka siia kirja panna. Kuna vahepeal on toimunud palju uuendusi, seda siis muudatused meie tiimis ja paatkonnas, siis kaalume veel selle lehekülje nime muutmist jms. Igatahes, nüüd oleme otsapidi Bulgaarias laagris ja uue hooaja laagerdamine on käimas.
Laagri kohaks on seekord jällegi Bulgaaria mäestik, täpsemalt Belmeken. Elame u. 1900m kõrgusel ja vajadusel saab siin ka 2500+ meetri peale matkata. Kohale jõudes oli meile suureks üllatuseks üle meetri lund, mis maha oli sadanud. Peab ütlema, et päris ekstreemne oli mäkke sõitmine, mööda käänulisi teid, mis olid minimaalselt lahti lükatud ja suuremad puudki eest lõigatud.

Lumeolud kohale jõudes

Elamine on meil seekord hotellis, mis on palju mugavam ja igati parem kui eelmisel korral kui elasime majutuse laadses väikeses majas. Söögid on suurepärased ja vajadusel saab ka enda koostatud menüü kokku panna. St. seda, et antakse valikuvariandid toitudest ja siis ise valid, kuna mida süüa tahad.

Näide õhtusöögist

Kuigi olud olid esimesel nädalal päris lumised, siis vee peal käimine oli üpriski raskendatud. Vesi on loomulikult koguaeg lahti olnud ja temperatuurgi päris talutav. Takistuseks oli rohkem lumi, mis oli ellingu ja vee vahepeal. Nii et esimene üritus vee peale saada möödus endale lumise tee lahti lükkamisega. Esimesel nädalal oli suureks probleemiks ka udu või õigemini pilved. Kuna kõrgust on nii palju, siis pilvisel päeval on nähtavus päris minimaalne ja vee peal olemine kippus päris ebamugavaks kui kaldaid ei näinud ja üksteistki ära võisime kaotada pöördeid tehes. Nüüdseks on kõik laabunud ja oleme suhteliselt igapäevaselt ka veekilomeetreid kogumas käinud. Ainukene mure valmistaja on veel tuul, mis on väga salakaval. Kui üleval hotelli juures ei paista tuult üldse olevat, siis järvel võib olla korralik torm ja suur laine. Kahel korral oleme ka ise tõsisema tormi kätte jäänud. Vee peale on mindud pigem mitte häiriva tuulega, aga juba 20 minutit hiljem on tuul ja laine sedavõrd tõusnud, et aerutamine muutub võimatuks ja tuleb tegeleda rohkem lainelt lainele surfamisega. Selle tõttu on nii mõnigi mees(Tarmo ja Kaspar) saanud lainete vahel surmahirmu tunda.

Pilved vähehaaval hajumas peale hommikust trenni

Tee vee peale nüüd ja enne

Vee peal käimisest veel nii palju, et kuna tegemist on tammiga, siis praegusel aasta ajal kuivab järv peaaegu igapäevaga järjest kokkupoole. Hetke seisuga arvame, et vesi on kahenädalaga langenud u. 2m. See on andnud meile ka palju tegemist silla moodi asjade ehitamise ja kivide liigutamisega, et vee peale pääs oleks igapäevaselt tagatud. 

Algselt oli vesi umbes valge jooneni, mis paistab silla küljel.

Alles on meile jäänud väike rada kividest ja plank, mille otsast paati saame istuda.

Maastik vee pealt vaadates on postkaardi pildi vääriline

Kristjan peale trenni riideid vahetamas.

Üldiselt trennidega kõik sujub. Peale aerutamise käime ka ujumas, jõusaalis ja jooksmas, nii et tegevust on küllaga. Esimese nädala lõpuks oli keha ka kõrgusega harjunud. Nädal on meil veel siin olemiseks jäänud. Loodame, et ilm meid soosib ja tuul meid siit varakult minema ei pühi.

MM

Nii MM-il esimene sõit tehtud, ja edenesime poolfinaali. Samuti ka MM debütant Joosep sai ühekanuul edasi poolfinaali.

Tulemused  SIIN
Live pilt peaks juba homme olema jälgitav eurosport2 pealt ja laupäev pühapäev tavalise eurospordi pealt
Täna õhtustest poolfinaalidest live SIIT

Kiire suvi ja lähenev MM

Suvi on olnud kiire ja trenni on tehtud palju. Seda kõike ikka selle ühe eesmärgi nimel - Moskva MM.
Pole juba ammu midagi siia kirja pannud, niiet alustame algusest. Mai kuus käisime kahel MK etapil, Tsehhis ja Ungaris. Tsehhi MK-l sõitsime mõlemad Kaarliga üheseid. Kuna tunne ei olnud seal kõige parem ja ilm ka tuuline ja vihmane, siis väga meeldiv võistlus ei olnud. 1000m peal saime mõlemad kergelt edasi poolfinaali, aga poolfinaalis enam midagi positiivset ei olnud. Kuna tuul oli küljelt vastu siis mängis väga suurt rolli radade paigutus poolfinaaliks ja kahjuks me mõlemad satusime 2 raja peale, sealt väga midagi oodata ei olnud, kuna eelnevad sõidud ja ka meie sõidud näitasid selgelt et iga sõidu viimased paadid asusid 1,2 ja 3da veepeal. Ja nii ta läks. Mina ei saanud isegi c finaali, Kaarlil õnneks vähemalt see õnnestus.
500m distants oli vähe lõbusama noodiga, kergelt poolfinaali ja seal juba korralik andmine suurtega. Nimelt sattusin poolfinaali Rene Holten Poulseniga ja Max Hoffiga. Tegin korraliku sõidu ja sain edasi finaali küll kolmandana ehk siis nelja poolfinaali peale parima kolmanda koha ajaga, aga sõit oli vägev, stardist panin nii kuidas torust tuli ja Hoffi lasin mööda alles viimasel poi vahel. Kui keegi ei tea kes need nimed on siis teadmiseks, et need on kaks meest, kes igal võistlusel mingi medali koju viivad. Finaalis enam minekut väga ei olnud ja leppisin finaali viimase kohaga ehk siis 9sas.
Nädal hiljem oli MK etapp Ungaris, aerutajate mekas Szegedis. Ilm oli kuuuum ja vesi oli soe. Kuna läksime sinna otse Tsehhist, siis saime ka korralikult sealsete oludega tutvuda. See oli võistlus, kus sõitsime juba kahest 1000m distantsil ja lisaks ühestega 500m. Kahesega saime peale tugevat poolfinaal sõitu finaali, kusjuures ise olime sõiduga väga rahul, kõik toimis. 500m peal oli eesmärk eelsõit võtta võimalikult rahulikult ja siis vaadata kuidas poolfinaalis võimalused on. MInul läks väga hästi ja oma poolfinaali 2. kohaga oli finaali koht olemas. Kuna Kaarlile satus väga tugev poolfinaal, siis 1000m kahese finaali huvides langetasime otsuse, et võtab vabalt ja hoiab end. Laupäeval oligi kahese finaali päev. Sõit oli nagu oli, kindlasti oleks saanud paremini, aga lõppkoht igati korralik 6. Eks kergelt oli esimese päeva 4 sõitu ikka kontides. Aga vähemalt on näha, et liigume õiges suunas. Pühapäeval oli 500m finaal, kus olin jällegi 6dal kohal. Selle sõiduga jäin täitsa rahule ja annab lootust MM-iks.
Kodus tagasi olles tegime kõvasti trenni nagu ikka.
Kodusest võistluskalendrist tegime kaasa traditsioonidega Pühajärve regatist. Selle võistluse ma eelmine aasta Kaarli ees võitsin, see aasta tuli leppida Kaarli järel teise kohaga.
Järgnesid jälle trenni rügamise päevad. Käisime ka seisva veepeal laagris nädalakese Viljandis. Sealt edasi läks Kaarel U23 MM-ile, kus ta tegi super sõidud ja tasuks igati korralik 5. koht. Mina samalajal ikka rabasin trennis.
Nüüd olengi jõudnud käes oleva nädalani. Sellel nädalavahetusel toimusid Pärnus võistlused. Sai mingit aimdust hetke vormist, sest täpselt nädala pärast sõidame juba Moskvasse MM-ile. 200m distantsil saavutasin 2. koha meie esisprinter Kaspar Sula järel. Kahesega võitsime. Teisel päeval oli juba meie jaoks oluline distants 1000m Suutsin tugeva distantsi teise poolega oma paremuse maksma panna ja võtta võidu ajaga 3:30,9. Kahesega võtsime samuti kohustusliku võidu ajaga 3:20. Tahaks uskuda, et mõlemas sõidus ja veel varu ka. Hetke vormiga võib rahule jääda ja kõigi eelduste kohaselt peaks vorm veel ülesmäge liikuma.
Edasised plaanid on veel nädalane laager Viljandis homsest ja siis juba MM-ile. Niiet varsti saate kõik pöidlaid hoida. Jälle kirjutamiseni :)

Pühajärve regatt

Peale 200m eelsõitu

200m finaal Pärnus

200m K-2 finaal

Szeged MK 500m poolfinaal

Võistlused uksetaga jälle :)

Lõpuks oleme jälle treeningutega nii kaugele jõudnud, et on aeg paadid maailma paremikuga ühele joonele seada ja vaadata kui terav keegi on hooaja alguses. Sellel nädalavahetusel nüüd liitume MK karusselliga. Esimene etapp oli mai alguses ära, aga selle jätsime me vahele ja nüüd teeme kaasa teisel ja kolmandal etapil. Teine etapp toimub siis Tsehhis Racices. Sellel võistlusel sõidame mõlemad Kaarliga üheseid. Kolmandal etapil Ungaris, aga ajame juba oma uue kahese joonele. Uus paat tundub küll parem olevat kui eelmibne, aga eks esimese tõelise võrdluse saab alles siis kui võistlustules olla. Trennides iseendaga võidusõites võib halb heaks ja hea halvaks tunduda. Mk etappide finaale saab jälgida eurospordi vahendusel ka telekast ja youtubes toimub ka otseülekanne laupäeval ja pühapäeval. Võistluste kodulehed panen ka siia kirja, et soovikorral saaksite tulemusi jälgida :)

Racice
Szeged

laupäevane otseülekanne
pühapäevane otseülekanne



Eelmisel nädal käidi meie tegemisi ka Etv sporditoimetuse poolt vaatamas ja laupäevases spordisaates oli väikene lugu ka sellest:
Uudislugu

Horvaatia

Sel aastal saime juba üpris varakult vee peale tagasi. Peale laagrit Bulgaarias kogusime veel Eestiski suusakilomeetreid ja juba enne veebruari lõppu läks emajõgi lahti. Esimesed treeningud olid üllatavalt head, trennid läksid kiiresti ja liikumine oli alguse kohta juba üpris rahuldav. Kuigi sügisene ettevalmistus vajaka jäi. Võib olla oligi rohkem motivatsiooni ja tahet vett nühkima hakata. Kaspar Sula oli algusest peale hea treeningpartner ja enne esimest aerutamise laagrit Horvaatias oli meil juba korralik põhi alla sõidetud. Tarmo liikus vähe erinevas režiimis ja treenis otepää suusaradadel.  Kuigi käis ka tema mõned korrad enne laagrit Tartus meiega vee peal, et mingitki vee tunnetust saada.
Laager algas ilusti, kiirustega võis isegi väga rahule jääda ja enesetunne oli ka mõnus. Esimesed kaks nädalat olid ka ilmad väga ilusad, nii et kõik sujus väga hästi.  Iga hommik on meil tunnine tehnika trenn, nii et vast suudame ka selles osas edasiminekut teha.  Skradin ise on treenimiseks üllatavalt hea koht. Ootasin palju halvemat, kuna oleme esmakordselt siin treenimas. Millegi üle kurta ei ole. Kui siis ainult selle, et jõgi/järv on mägede vahel ja kui tuult puhuma hakkab, siis laine võib muutuda päris segavaks. Samas ilusate ilmade puhul, nagu oli esimesel kahel nädal, olid tingimused suurepärased. Samuti on raske ka kiirustest aimu saada, sest vesi on kohati voolav.

Pluss on ka see, et siia saime kaasa võtta kõik isikliku varustuse ehk paadid ja kaatrid. Nii et oleme saanud treenida ka juba kahepaati ja Pets on saanud kaatriga jälgimas käima. Vägev on see, et istusime Tarmoga peale poolt aastat paati ja kõik klappis koheselt. Polnud probleemi tasakaalu ega koostööga. Sellest saame järeldada, et kokkusõitu oleme saanud vist juba piisavalt. Igatahes kõik toimis. Treenerit häiris see, et me oleme siiski liiga rasked, paat ei taha veest välja tõusta ja jooksma hakata. Ehk siis peame väga palju tööd tegema, et paat edasi liiguks. Ma usun, et hooaeg on veel väga noor ja aega veel on, et võistluskaalu jõuda. Eriti veel minul, olen suvisest kaalust hetkel 4-6kg raskem.
Siiamaani trennid väga intensiivsed ei ole ole olnud, lõigud jäävad enamasti 70-80% vahele. Nädala lõppudel sõidame nagu kevadel ikka 2km, aga neid oleme ka siiani teinud kuni 90% pingutusega. Nii et 6-8korda neid läbi teha, ei ole just kõige suurem suurm. Pigem lihtsalt hea pingutus veel nädala lõppu. Oleme korra ka 1000m ajapeale sõitnud, seda siis kahestega ja sassi aetud paatides ehk siis mina koos Kristjan Orasega ja Tarmo koos Kaspar Sulaga. start polnud just kõige edukam minu paadi jaoks ja saime kohe 4 paati sisse, õnneks suutsime korraliku keskmist sõita ja teine paat suutis kangestuda, nii et finisis olime siiski suhteliselt nina ninas. Kaotuse me siiski saime, aga ega midagi kripeldama ei jäänud. Tunne oli hea ja pingutada jõudis. Isegi enda lõpuga jäin rahule, mis vist muidugi tänu halvale stardile välja tulla...

Puhkepäevadel oleme käinud Skradinist 20km kaugusel šibenikus, ilus koht suurte poodide ja heade vaadetega. Teised nädalavahetusel õpetasid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo meile ka vähekene golfi või õigemini löömist. Algul sai küll kõvasti maad laiali kaevatud, aga lõpuks hakkasid mõned löögid isegi üle jalgpalli platsi sirgjoones lendama. Põhitõdedest saime vähemalt aimu ja vast jäi midagi käe sisse ka. Igal juhul väga meeldiv viis vabaaja veetmiseks. 

Vahepeal kodus

Bulgaaria laager lõppes edukalt. Tunne oli kogu laagri vältel suurepärane ja tingimused treenimiseks olid veel paremad. Kui tahaks nuriseda, siis midagi kindlasti leiaks, aga trennid said tehtud ja mina jäin laagriga väga rahule. Kodus tagasi olles on täitsa sportlase tunne alles jäänud ja jätkub usin treenimine. Praegu isegi arvaks, et seis väga lootusetu polegi. Vähemalt nii ütleb hetkel enesetunne, et vahepealse 3 kuulise pausiga kaotsi ei läinud midagi. Samas pole ka midagi paremaks muutunud, kui siis ainult tahe trenni teha ja saada paremaks. Ka vorm pole enam ilus ümar vaid vaikselt hakkab ka see tagasi endiseks muutuma. Enda üllatuseks tuli jaanuaris päris korralikud treeningtunnid ja võib hilise hooaja algusega igati rahule jääda.

Esimene nädal kodus oli nii enesetunde kui ka tujude jms poolest päris kõikuv. Kodus on küll tore ja hea, aga korraliku laagri vastu ikka ei saa. Nagu ma olen aru saanud, siis laagreid toimub meil sel aastal päris palju, nii et see teeb ainult rõõmu. Üldiselt oli enesetunne päris hea, nii suusarajal kui ka saalis.  Mingil hetkel hakkas mägedest tagasi olek tunda andma ja tundus nagu keegi oleks nuiaga pähe tõmmanud. Jõud kadus, energia kadus ja üldine enesetunnegi oli suhteliselt kurnatud ja ükskõikne. Tõenäoliselt sai esimestel päevadel liiga hurraaga peale lennatud. Ka pulsi poolest oleks võinud rahulikumalt võtta, mis sa teed kui tahtmine on suur, aga pulsi poolest oleks võinud suusarajal "jalutamas" ainult käia. Hea näide on üks jõusaali trenn, kus keskmine pulss oli 159... Ma siiamaani ei suuda ära imestada, kuidas jõusaalis selline asi üldse võimalik saab olla. :D Igatahes esimene nädal sai läbi ja pühapäeval viskasin jalad seinale, passisin niisama ja puhkasin. See tuli kasuks. Organism on muutustega ära harjunud ja suusatades pulss on 10 lööki kukkunud, aga samas kiirus km/h tõusnud. Eks varsti saab saali minna ja üle vaadata, kas lihastesse ka jõud ja energia tagasi hakkab tulema, ma ise loodan väga, sest rõõm on trenni teha kui kõik sujub ja asjad liiguvad õiges suunas. :)
Järgmine laager peaks esialgsete plaanide järgi toimuma märtsi alguses, vanas tuttavas Sevillas. Ei jõua ära oodata, sest see laager oleks juba veepeal. :)

Tegelikult oleks veel laagrist palju rääkida, nii tingimustest kui kohast endast, aga selleks korraks aitab küll. Olge tublid ja järgmise korrani. :)

Natukene uhkem lumememm.

Belmeken

Tänaseks oleme siin laagris olnud juba 2 nädalat, üks veel ja siis koju. Ilmad on siin ilusad, kuigi lund on vähe. Eelmisel puhkepäeval käisime hommikul mägedes matkamas ja õhtul sõitsime mägedest alla linna. Seal istusime kohvikus internetis ja pärast käisime poes ja autopesulas. Tänasel puhkepäeval on jälle plaan linna poole sättida. Seekord enam pole vaja interneti minna, kuna eile pandi meile siia elamisse ka internet, mis küll ei kuulu kiirete hulka. Trennidest rääkida, siis on organism mäestikutingimustega kohanenud ja saab normaalse kiirusega trennis kihutada. Jõusaal teeb ka rõõmu, kuna tundub et on arengut märgata selles osas.

Kõige suurema vaeva nägijad reisil

Vaade

Mäeotsas

Estonia

Head uut aastat

Head uut aastat kõigile blogi külastajatele. Päevad ja nädalad on möödunud jällegi korralikult treenides, kuna olen olnud enamus aega siin Otepääl, siis olen ka juba 200 pluss km suuskadel sõita saanud. Mingi aeg läks ka järv jäävabaks uuesti ja sain ka veetrenne teha. Veel täna hommikul sai üks 15km trenn tehtud. Õhtul viisin paadi ära paadikuuri Tartusse ja homme algab selle hooaja teine laager või vähemalt homme alustame teed sinna. Ees ootab umbes 30h bussisõit Bulgaaria mägedesse. Ühesõnaga tuleb esimene keskmäestiku treeningu kogemus. Elame näeme ja proovime ka siia blogisse midagi postitada kui võimaluse leiame.
Seniks kuulmiseni...