Skradiniga finito

Sõbrad mägedes

Laager Horvaatias on tänaseks läbi saanud. Teine nädal oli oodatult väga raske, õnneks vähemalt ilm soosis meid enamvähem. Saime ka esimesed trennid ilma särgita tehtud ja korralikult ära põleda lõunamaa päikese all. Nädal oli ülesehituselt väga lihtne, iga päev sai veepeal 40km jagu sõidetud. hommikul 24 ja õhtul 16. Mõned päevad olid ka teistpidi. Näiteks siis kui sõudjatel oli hommikul jõusaali trenn plaanis, siis kasutasime võimalust ja liigutasime ka natuke raskuseid ja peale seda oleks 24km liiast olnud siis tegimegi hommikul 16 ja õhtul 24. Üritasime ka iga päev 15 minutit süvalihaseid teha, aga viimasel kahel päeval oli väsimus nii suur peal, et kuidagi ei suutnud ennast sundida lisa tegema. Nädalas oli ka kaks jooksutrenni. Ühe pidin üksinda tegema, sest Joosepit tabas suur energiakriis. Teises oli Joosep platsis ja tegi lõikude ajal tempot. Enda jaoks tundus, et trennide keskmine kiirus tuli päris hea, enamusel oli keskmine kiirus 12 km/h peal.

Maestro Tõnu Endrekason treeningul

Laagris oli siis ka üks puhkepäev, mis möödus aktiivselt meie jaoks. Hommikul ronisime kõrgele mäeotsa. Loomulikult, nagu õiged matkasellid ikka, panime jalga lühikesed püksid:) Tulemus oli ettearvatav ja tagasi hotelli jõudes olid jalad verised, sest seal mägedes oli põhiline taim mingi eriti okkaline asi. Õhtune aktiivne osa oli sillale ronimine ja see oli korralik ronimine. Üles oli lihtne minna, aga alla tulles sai ikka julgus väga otsa :D See trepp, mis sinna minemiseks oli ei väärigi trepi nime, sest see oli rohkem redeli lähedane moodustis.  Aga vaade oli seda värisemist väärt.

Sild ka kõrvalt vaates

Stairway to heaven

Allakäigu trepp

Laagri viimane trennipäev oli siis esmaspäev ja teisipäeva hommikul kell 7:30 oli meil lennuk kodupoole. Suured Tänud Mati Killingule, kes meid hommikul oma une arvelt lennujaama viis. Lennud läksid iseenesest kiirelt, jõudsin ainult ühe filmi vaadata arvutist kolme lennu peale :) Kell viis olime Tallinnas ja peale Joosepi bussijaama viimist, põrutasin ise Tartu poole. Kahe laagri vaheline aeg möödubki enamuses Tartus ja täna sai juba ka üks kerge taastav jooksutrenn tehtud. Ega vist veepeale see nädal ei hakka surumagi, sest juba esmaspäeva hommikul võtame suuna Hispaaniasse. Muidu võiks isegi minna veele, aga paadid jäid Horvaatiasse ja jõuavad veidike hiljem Eestisse. Jällegi suured tänud sõudjatele, kellega me koos laagris olime, et nad meie paadid kodumaale toimetavad. Järgmine postitus siis tuleb juba uuest riigist. Proovin mõne siesta ajast midagi siia kirja saada :)

Sellised asjad siis välismaal

Vaade

Päri kõrgel

KRKA looduspark

Laagri esimene pool läbi.

Joosep veidike parandas mu blogi esipildi väljanägemist

See Horvaatia lipp näitab meile enne igat trenni, mis ilmaolud meid ootavad

     Oleme laagrist nüüd esimese nädala ära teinud koos Joosepiga ja tunne on igapäevaga paremaks läinud veepeal. Kindlasti on oma osa olnud ka ilmal mis on vaikselt paranenud. Esimene treeningpäev oli õige vaevaline. Tuul oli prognoosi kohaselt 12m/s kandis ja puhangud ulatusid üle 20m/s. Esimesel päeval sai omamoodi rekord tehtud. Treeningu esimese kilomeetri aeg oli 12 minutit - no andis ikka võidelda selle tuulega, õnneks oligi just see esimene kilomeeter kõige hullem, sealt edasi läks veidike paremaks. Kohati küll tuuleiilid tahtsid kaldasse puhuda aga see meest ei murra. Hirmutavad olid ka hetked, kui tugev tuul tõstis veepinnalt vee pilvedesse ja sai näha ka vikerkaart :)
     Nagu sai öeldud siis iga päevaga läks paremaks tunne ja kiirus ja nädala viimases trennis sai juba trenni keskmise kiiruse 12,3 km/h peale. Ise rahul vaikselt juba. Eraldi kiitust väärib muidugi Joosep, kes nagu liimiga oleks lainele pandud. Ei ole vahet mis kiirust või kuidas sõidan, Tema on ikka lainel. Kehva ilma tõttu pidime ühe hommikuse trenni asendama jooksuga, aga ülejäänud sai kõik tehtud nii nagu plaan ette näeb. Jooks oli muidugi omaette kogemus, kuna see väike linn Skradin asub merepinnal, aga ümberringi on mäed, siis ei olegi muud teha kui esimene osa jooksust vaja ülesmäge teha. Ehk siis 6km tõusu ja siis 6km laskumist. Oleme ka kindlasti tublid olnud selles osas et individuaalselt ja plaani väliselt iga päev süvalihaseid teinud nii umbes 15 minutit.
     Kui tulla nüüd plaanipäraste jooksude juurde, siis neid oli meil esimesel nädalal kaks tükki. Mõlemad olid väike lisa boonus veetrenni järgselt. Esimesel oli 6km 90% intensiivsusega mille ajaks tuli 23:39. Arvestades, et jalg ei tundunud kõige tugevam just ja tee käis üles alla siis võib rahul olla. Teine jooksu suts oli eile, kus pidime samamoodi 90%ga jooksma 3x 1200m. Ajad tulid endalegi üllatavalt päris korralikud. Ehk siis kõik kolm 4:15 -4:20 vahele.

Poole tõusu peal

     Ega rohkem ei olegi midagi tarka rääkida. Homme tuleb puhkepäev ja arvan et teeme Joosepiga mingi väikese ronimise kuskile lähedal asuva mäe otsa, et lihtsalt päris niisama hotelli toas ei passiks. Järgmine postitus siis juba Eestist, kus saab terve laagri kokku võtta ja võibolla väike pilguheit ka Sevilla laagri suunal.

Peatänav, kus hetkel on tühjus ja puhub ainult tuul

Päike paistab silma

Kes võtab päikest, kes istub varjus

Sadam

 

 

Horvaatiasse sooja suve otsima.

Olengi oma treeningutega sinna maale jõudnud, et on aeg lühikesed riided kohvrisse pakkida ja esimene veelaager Skradinis võib alata. Sinna lähme siis Joosepiga kahekesi aerutajatest. Meeldivat seltskonda pakuvad meile sõudjad eesotsas Rio olümpia pronksimeestega. Eks vaatame Jossiga kuidas olümpia medaliteks treenitakse ja võtame õppust. Laagri pikkuseks on 2 nädalat. Siis tuleme nädalaks koju ja teine laager on Hispaanias 3 nädalat.
Aga nüüd natuke ka siis möödunud tegevustest. Talv on olnud selline nagu ta on olnud, aga Tartu Maraton ikkagi suudeti ära korraldada. See kord oli distantsiks 34 km Tehvandil kunstlume peal. 6km oli ringi pikkus, seda sõideti 5 korda ja siis lõpuks üks 4km ring veel peale. Suusad said määritud AT spordis. Suured tänud selle eest. Kõige suurem dilemma oligi, et kas minna uisusuusaga paaristõukega või ikka klassikat ja pidamisega. Kuna ilm pööras suht lumiseks siis otsustasin, et lasen ikka pidamise ka alla panna ja see oli suur viga. Joosep läks uisusuusaga ja libisemise vahe oli märgatav. Ise kangutasin terve distantsi. Kuna see aasta talve pole olnud siis pole ka klassikat saanud sõita ja see andis korralikult tõusudel tunda. Tõusu võtmise tehnika oli nulli lähedane ja kannatasin vaheldavat sõites rohkem kui oleks paaristõukega kannatanud :D Lõpp kohaks jäi 83 mis pole tegelikult ju halb, aga ise lootsin paremat. Eriti arvestades, et Joosep sõitis ennast 22 kohale :D Ulme mees on see. Eks peab järgmist talve ootama, et saaks uuesti vaadata who is who. Lisaks tegi hea sõidu ka Andreas, kes oli 48. Veesportastest oli Allar Raja 36.  Reedel aitasin sõbrad Andrease ja Joosepi välja Eestimaa Talimängudel ja sõitsime Tehvandil teatesõitu. Välja olid korralikud plusskraadid ja rada oli nagu puder. Libisemine oli null. Me läksime starti teadmisega, et distants on 5km ehk siis 2x2,5km. Joss sõitis esimest vahetust, ma rääkisin rahulikult juttu ja ootasin, et kui joss teisele ringile läheb siis on paras aeg valmistuma hakata, aga ohh imet nägin et kõik teised olid juba valmis vahetusalas ja ootasid oma sõitjaid. Seadsin ennast ka kiiruga valmis ja siis juba Joss tuligi. Sain vahetuse kätte ja jooksin siis oma suuskadega seal lume sees, sest nagu öeldud no üldse ei libisenud. Sõites mõtlesin siis, et ju on distantsi lühendatud ja on distants 2,5km, aga jälle möödalask. Sealt kust pidi tagasi staadioni poole keerama panid ees sõitjad otse edasi ja ringi pikkus oli 3,3km. Egas midagi mõnusad tõusud tulid lisaks ringile ja need küpsetasid omajagu mind. Lõpuni ma jõudsin ja teate sain ka edasi antud Andreasele. Pingutus oli korralik sest tükkaega oli veremaitse suus veel. Nüüdseks siis on suusatamisega kõik selleks talveks. Eelmisel nädalal sai juba ka paar veetrenni emajõel tehtud. Vahepeal oli ka võimalus spordiarsti külastada ja tulemustega võib enamasti rahule jääda. Järgmise postituse saab juba Horvaatiast teha ja loodetavasti päikeseliste piltidega.

Ükskord oli ka miinuskraade

Jooksuvorm on nii terav, et tallad lähevad põlema

Finish

Kurvi võtmine

Kui kõnnib mannekeen

Sai vähe eetriaega ETV ekraanil koos Raul Ollega

Kus on lumi?

Lausa uskumatu tundub, et viimastel aastatel sellised talved meil Eestis on. Hetkel küll on 20 kraadi miinust, aga lund on näpuotsaga jagatud ja õiget suusatrenni see aasta veel teha polegi saanud. Head suusapaarid on siiani suvemäärdega toanurgas ja olen kasutanud oma vana Fischeri paari, kus enam väga palju plastikut alles pole, aga asja ajavad ära. Vastavalt siis tingimustele on ka suusa kilometraaz väga kesine. Enamus trenne ikkagi jõusaalis, joostes ja trenazööril. Eelmine nädal oli meil siis esimene kohtumine uue peatreeneriga - Imre Pulaiga. Kindlasti on suur au teha koostööd nii tituleeritud mehega. Ikkagi olümpiavõitja ja neljakordne maailmameister. Naljakas oli see, et kui meil olid ilmad null kraadi ringis, siis Ungaris, mis palju palju lõunapool, oli 20 kraadi miinust samal ajal :D Esimesel päeval oligi siis selline rohkem tutvumine ja plaanide läbi arutamine. Muidugi sai omajagu ka juttu aetud pressiga. Ajakirjanduse huvi oli korralik. Kohal käisid nii ETV spordisaade kui ka ERR Vikerraadio spordipühapäeva saade. Lisaks veel Postimehe ajakirjanik. Kui paika pandud plaanidest rääkida, siis esialgu tundub, et hooaeg peaks huvitav tulema, erinevad treeninglaagrid . Alustuseks siis Türgi või Horvaatia, edasi Hispaania ja siis Budapestis paar sutsakat, niiet ootame huviga. Teisel päeval algasid siis kehalised katsed, kus uus peatreener vaatas ära who is who. Esimene ala cooperi test ehk 12 minutit jooksu ja kes kui kaugele jõuab. Sellist nalja tegin viimati gümnaasiumi ajal ja see oli väga väga ammu juba :) Kuna Eestis on ikkagi kalendri järgi talv ja väljas kõige mõnusam ei ole joosta, siis tegime testi TÜ spordihoones 200m ringi peal. Neid kurve sai ikka korralikult painutatud selle 12 minuti see :) Tulemuseks võib öelda, et võtsin alavõidu 3500 meetriga. Teine oli Joosep 3350m-ga. Väga rahul ise. Peale jooksu 20 mintsa lõõtsutamist ja siis edasi jõusaali, kus oli maks surumine ja maks tõmme. Ütleme, et seal tegin oma suht tavalise ära surumises 140 ja tõmbes 115kg. Kaspar sai mõlemas alavõidu, vastavalt 145 ja 120kg. Endale teeb natuke tuju paremaks see, et kui detsembri alguses sai proovitud maks surumist siis jäi tulemsueks 130kg ja peale seda suutsin õlale haiget teha. Seal tuli korralik, vähemalt kuuajane paus sisse, kus ei saanud üldse raskemat kangi katsuda. Ja nüüd siis 140 - peab rahul olema. Õhtul käisime uue peatreeneriga õhtustamas Cafe Truffees ja rääkisime juttu. Järgmine päev algas 3x400m-ga . No ei ole need lühikesed distantsid minu jaoks. Ajad olid mul 1:05, 1:07 ja 1:06. Võrdluseks võin tuua, et eelneval päeval cooperis sain esimese 400m ajaks 1:15. Parima aja eest hoolitses sprinter Kaspar 57 sekiga. Ära tasub märkimist ka Joosep, kes oli stabiilselt hea, 59 seki, 1:03 ja 1:03. Väike puhkus ja edasi tulid surumine ja tõmme kahe minuti jooksul. Sai Imre käest küsitud et mis tulemused oleks okeid ja vastus oli et üle 100 on norm. Kangi raskus oli siis 40kg. Kui kõik mehed tegid sinna 100 kanti tulemused ja enne mind oli parim Kaspari 108, siis endale üllatuseks suutsin 100ni ilma pausi tegemata panna ja lõpptulemuseks oli 132. Peab rahul olema. Tõmme muidugi nii rõõmustav enam ei olnud. Seal jäi minu tulemuseks 128 samas kui Joosep tegi 162. Enda rahustuseks võin öelda, et tegin algusest lõpuni korraliku pika liigutusega ja selle tulemusena oli ka kahe minuti lõpus ranne nii täis, et lihtsalt ei olnud võimalik tempokalt teha, vaid pikkade pausidega üks haaval nokkida :D Lõppkokkuvõteks ma arvan, et üldseis koondisel hea, keegi lati alt läbi ei jooksnud. Laupäeval olin Tallinnas ja siis sain esimest korda ära proovida ka Pirita aerutamisklubi uue Webakayak ergomeetri. Võrreldes Dansrindi omadega, mis meil ülikooli spordihoones on, oli kiiruse vahe märgatav. Trenni keskmine kiirus oli 12,6km/h mis on päris kõrge. Oligi nädal läbi ja nüüd juba uus käimas. Niiet järgmise postituseni ;)

Noppeid err spordist

Delfist

Ja postimehest

Kolm kanuumeest.

Peale testimist

Vahepeal sai ka pulmas käidud

Tervislik smoothie :)

Muutused

Eelmine hooaeg oli selline nagu ta oli ja kirjutada polegi eriti olnud midagi. Kindlasti võib enda jaoks lugeda seda kehvemapoolseks hooajaks. Jätame selle nüüd mineviku ja käes on uus aasta. Treeningud käivad täie hooga. Siiamaani olen oma plaane ise seadistanud ja ootand, et mis tulevik toob. Nüüdseks on selge, et koondisele tuleb uus peatreener Ungarist - Imre Pulai. Jään huviga ootama mis see endaga kaasa toob treeningutes ja muidugi ees ootavateks võistlusteks. Muutustest siis veel nii palju, et kui varem pidasime seda blogi Kaarliga kahekesi, siis nüüd teen seda üksi ja lehe aadress ka muutunud. Kaarli tegemistest saab rohkem aimdust facebooki vahendusel, kus nad Kaspariga koos oma lehe tegid. Trenni tegemine siin Eesti tingimustes on hetkel paras väljakutse üldiselt. See hooaeg tuli algselt talv ootamatult ja juba novembris läks vesi kinni. Sai isegi 200km suuska juba sõidetud, aga siis algas see jama. Lumi sulas, vesi oli jääs. Ühesõnaga on selle hooaja ettevalmistuses märksõnaks olnud jooks. Jalad on villis ja varbaküüned sinised. Õnneks nüüd lõpuks tundub, et tuleb ka suusailm tagasi, igalpool lumekahurid undavad ja nädalaga peaks igalpool üle Eesti mingid ringid sees olema. Loodusliku lund vast ka tuleb juurde ja saab pikemaid ringe teha. Veebruaris on järjekordne Tartu Maraton, loodetavasti see aasta ikka toimub. Tänu ülikooli spordiklubile olen ilusti registreeritud. Peale minu on kirjas ka Joosep ja Andreas. Aerutajate tiim tundub tugev ja eelmise maratoni kohad tahavad ülesõitmist - kui nüüd ainult lund jätkuks :) Detsembris toimus ka tavaline aerutajate ÜKE võistlus Pärnus, kus kahjuks ise osaleda ei saanud, sest kerge õlavigastus oli. Üldvõidu võttis seal Joosep Kaspari ees. Natuke kahju on, et ei saanud sinna minna, sest oleks tahtnud kindlasti oma imelist jooksuvormi seal realiseerida :) Eelmise nädala lõpus sai siis juba kaks trenni ka suuskadel tehtud. Laupäeval selline kerge 40km-ne ots pirita metsade vahel. Loodusliku lund muidugi oli vähe ja kohati ikka võttis koperdama kui mõni käbi või puujuur suusaalla jäi, aga muidu arvestades selle aasta tingimusi oli enamvähem. Nüüd juba tahaks head korraliku rada sõita, et saaks ka paremad suusad alla panna ja ilmale vastava määrde ka. Praegu olen kasutanud vanu Fischeri laudu millel pole varsti põhja enam ollagi ja määrdega on täpselt nii et see suve määre mis all oli, selle lükkasin maha ja nii need suusad on. Eelmise nädalaga sai jälle üks tsükkel läbi ja nüüd ootab ees veidikene kergem nädal. Viimane aeg jälle sisemaa poole pöörduda kuna Tallinnas on temperatuur 0 juurde jõudnud, aga lõuna eestis ikka ilusti miinuses veel.

Jõgi on nüüd kalameeste pärusmaa

Hetkel saada olev suusarada, pole just suuremasi :)

Kunstlumehunnik

Muuli vahel saaks veel sõita :D

Linnavaade

Laagerdamine:)

Et kõik ilusti algusest ära rääkida, siis eelmine Türgi laager lõppes vahetult enne jõule ja nii said kõik ilusti pühadeks koju. Eestis sai juba ka suusad alla, kuigi ega see talv midagi väga head just ei olnud. Piltide põhjal mida viimasel ajal internetis näha on olnud, siis hetke seis on palju palju lõbusam. Aga mis siin ikka kurta, kõik trennid said ilusti ära tehtud eestis, mis vaja olid. Kõvasti sai ka jooksu tehtud. Nagu varasemast juba teada oli siis veebruari alguses seadsime ennast sisse jälle soojas Türgis. See kord siis tulime siia oma paatidega ja saime kogeda toredat bussireisi :) Sõitu alustasime neljapäeval ja Türgis kohal olime pühapäeval. Vahepeal tegime ühe peatuse Ungaris, kus magasime öö ja tegime kerge jooksu hommikul. Üks huvitav seik oli veel sellega, et meid ei lastud läbi Serbia sõita. Mingi sugune paberite jama piiripeal ja nii pidime ringiga ümber sõitma. Ilmaga on väga vedanud meil siin. Eks ikka on ka halvemaid päevi sisse viskanud, aga enamus ikka soe ja päikeseline. Kui vahepeal oli õhus võimalus, et peale kolme nädalat sõidame lennukiga koju kergemaks nädalaks, siis töö käigus selgus, et mõistliku on jääda kohapeale. Niisiis olime kergema nädala ikka Türgis, elasime Antalya vanalinnas. Korra päevas sõitsime siia River Gardeni hotelli, kus tegime veetreeninguid ja/või jõusaal. Muidugi ei saa mainimata jätta, et esimese laagri viimasel päeval toimus siin rahvusvaheline ICF võistlus, millest ka meie osa võtsime. Võistlusteks me ei valmistunud ja läksime raskete treeningute pealt sinna. Distantsiks oli 7km, ilmselgelt on see minu jaoks liiga pikk hetkel, nii umbes 6 km jagu :D Kaarel tegi väga hea sõidu ja oli lõpuks neljas, kaotades napilt Bulgaaria esinumbrile. Kõik kolm meest kes temast eespool olid, on korduvalt poodiumit külastanud suurvõistlustel. Enda kohaks jäi 12. Ise muidugi ei ole rahul, aga no mis teha.
Kuna sellel aastal oleme jälle Kaarliga kahese laealt välja võtnud ja Duisburgi olümpia kvalifikatsiooni peaeesmärk on kahesel 1000m, siis oleme siin laagris ka juba kahese ära proovinud. Suurimaks muutuseks varasemaga võrreldes on see, et vahetasime kohad ja nüüd pean mina ees tempot tegema. On olnud juba päris mõnusaid hetki paadis, aga põhi mure on istumisasendi paika saamine. Ei leia kuidagi seda õiget asendit, et jalad ära ei sureks. Täna õhtul on uus kahese trenn ja tegin siin palju muudatusi, niiet loodan parimat. Ja nüüd ongi aeg alustada uue kolmenädalase treeningtsükliga.

Lätlastega puhkepäeva veetmas

Skulptuurid

No comment :)

Leidsime ka ranna üles

Suured sõbrad

Võistluste start

Väsinud mees finishis

Joss

Eesti koondis koos Ahmediga

Chill

Saime ühe sisaliku ka pildile

Kalendripoisid

Kaarli uus sõber Viuhh

Sprindivõistlus vana-rooma staadionil

Päike

Esimene nädal läbi ja teinegi juba poolepeal. Ilmaga on meil väga vedanud. Kui kodumaal on mõllanud tormituuled, siis siin oleme saanud ainult päikest. Tõsi, ka siin on talv ja tuul on karge, aga siiski päike soojendab mõnusalt, parematel päevadel on temperatuur olnud 23 kraadi peal. Päevad algavad kõik hommikujooksu ja võimlemisega. Hommikuti on küll temperatuur selline 6 kraadiringis aga samas päike juba särab, niiet naeratus ikka näol. Laagri sisse on jäänud ka üks puhkepäev, mille veetsime antalyas. Peab ütlema et ilus riik on see türgi. Veetreeningud on kulgenud nii nagu plaanitud. Jõgi iseenesest on mõnus treenimiseks. Eks nagu ikka vahepeal loksutab ka korralikult kui suurem punt teisi sportlasi mööda sõidab või mõni mootoriga paat. Aga selle elab üle. Oleme siin ka peale hommiku jooksude õhtuti veel jooksulõike teinud. Peab ütlema, et jooksuvorm tundub päris korralik olevat. Kui tuleviku vaadata siis kahjuks ilmaennustajad lubavad reedeks ja laupäevaks vihma, muidugi meie loodame ikka, et nad ei tea midagi ja meid saadab kuni laagri lõpuni päike :) Söök on siin väga hea olnud. Üks parimaid laagri kohti toitustuse poolest. Ainuke mure ongi selles, et peab ennast kontrollima, et üle ei pugiks. Peale meie on siin laagri paigas esindatud veel Läti, Leedu, Saksamaa ja loomulikul palju palju Türgi aerutajaid. Kõrval hotellis on palju Serbia aerutajaid. Kui ma nüüd midagi veel ära olen unustanud ja see hiljem meelde tuleb, siis eks saab järgmises postituses see ka teieni toodud.

Kanuu stiilinäide

Imeline vaade

Kunst

Originaal kebab

Ostutänav Belekis

Kui nüüd teraselt vaadata siis pildi keskel on näha ühte ujujat. Enda jaoks ei tundu see vesi nii soe küll et ujuma kutsuks :)