Türgi laager

Tervist kõigile lugejatele. Olen Teid jälle unarusse jätnud, aga ei olnud peale MM-i eriti midagi kirjutada. Nüüd on saanud siin rahulikult elu üle järele mõelda ja juba ka uue hooaja ettevalmistusega alustatud. Kuna Euroopa olümpia kvalifikatsiooni võistlus on juba mai kuus, siis on oluline et saaks korralikult veetrenne teha. Sellest tulenevalt suure töö tulemusena on leitud raha, mille eest meid Türki saadetakse. Suured tänud selle eest uuele juhatusele ja toetajatele kes kiirelt tegutsesid. Ootan huviga seda laagrit, kuna varem pole seal käinud. Samas kohas peaks hetkel treenima venemaa koondis, läti koondis, serbia koondis ja leedukas. Eks kohapeal selgub keda veel seal näha on. Kuna olen laisk pildistaja ja ega siin eestis eriti midagi pildistada ka pole olnud, siis ühtegi erilist pilti mul siia lisada pole kahjuk, aga kaks jõusaalikat leidsin :) Kindlasti laagrist tuleb rohkem pilte, ikkagi uus koht ja huvitav.

Siis kui jõudu üle on ja muud teha pole kui rauda painutada:)

Sõbrad :D

MM uksetaga

Oleme jälle väga laisad olnud ja midagi kirjutanud pole. Sujuvalt liigutan selle süü Kaarli peale, kuna minu postitus oli viimane :D Aga kui kõik kokkuvõtta, siis oleme väga kõvasti treeninud ja seda kõike selle käesoleva nädala nimel. MM algab juba kolmapäeval, meie sõidud algavad reedel. Täna pandi ka algsed stardinimekirjad välja. Peab ütlema, et rahvast on palju kohal ja võistlus tuleb äärmiselt tihe. Pearõhk on loomulikult neljasel, kus peame olema 10 parema seas, et tagada pääse Rio OM-ile. Eelmisel nädalal selgus ka selline asi, et sõidan see kord ka kahest 500m koos Kaspariga. tegime eelmisel nädalal paar proovi trenni ja paat liikus päris hästi. Hea on olla jälle niiöelda juurte juures :D kui kunagi ammu sai alustatud seda rahvusvahelist karjääri just kahesüstal 500m peal koos Peetriga. Elame näeme, aga siiski põhiline on neljane. Oleme nüüd saanud siin päris palju seda neljast harjutada ja on olnud nii paremaid kui halvemaid päevi, aga nüüd kui võistlused on uksetaga ja midagi suurt enam teha ei ole, siis julgen öelda, et meie oleme aasta suursündmuseks valmis. Enamus suvist ettevalmistust möödus Viljandis, ühe 10 päevase sutsu tegime ka Otepääl, kus sai natuke mägedes olemise effekti tekitatud. Need võistlused mis see aasta teinud oleme on kindlasti näidanud edasiminekuid. Kui alustasime mai alguses EM-il 13 kohaga, siis sealt edasi Saksamaa MK etapil 11. koht ja Taani MK etapi 6. koht. Suvel tegime kaks starti ka natuke lähemal. Käisime lõunanaabrite lätlaste meistrivõistlustel, kus võtsime võidu neljasega ja lisaks kodune meistrivõistluste sõit, kus samuti sai kohustuslik võit kirja saadud. Niiet nüüd ei olegi muud, kui homme hommikul lennukile ja Milanosse. Pöidlad kõigil pihku ja kaasaelada saab meile nii eurospordi vahendusel kui ka livestreami vahendusel läbi interneti.

Tulemused ja otsepilt loodetavasti :)

Kevad Sevillas

Et olla pop ja noortepärane, siis tegime Kaspariga selfi :D

Oleme omadega jõudnud jälle oma lemmik laagri kohta Sevillasse. Esimene nädal on juba läbi saanud ja trenni on tehtud kõvasti. Õnneks läks see aasta kodus emajõgi varakult lahti ja saime enne laagrisse tulekut juba korralikud veekilomeetrid alla sõita, niiet ei pidanud siin alguses kohanemisele aega raiskama. Oleme teinud ka juba kolm neljase trenni siin, kus esimeses kahes sain proovida oma uut aeru, aer on iseenesest sama braca II, aga kui ennem oli laba suurus min siis neljase jaoks võtsin kasutusele max suuruse laba. Eks see laba suurus ikka annab tunda ka trennides, eriti lõpupoole kui jõud raugema hakkab, aga eks see natuke harjumise asi ka kindlasti. Ühest sõidan ikka väiksema labaga edasi, vähemalt esialgu. Kolmandas neljase trennis tegime sellise huvitava vangerduse, et mina istusin neljandast august esimesse, Kaspar esimesest teise ja Kaarel teisest neljandasse. Ainuke kes ei pidand midagi muutma oli Kristjan. Eks see alguses oli hirmutav, sest mul praktiliselt puuduvad kogemused tüürimehe rollis, aga õnneks ei olnud midagi hullu ja välise pildi järgi paistis kõik päris hea olevat. Eks uus nädal näitab rohkem. Nädalavahetusel oli siin Hispaania talvised meistrivõistlused ja kohal oli ka paaditootja Nelo. Nelol tuli sel kevadel välja uus paat ja eks oli isu proovida, kui hea see siis ikka on. Kuna nõudlus oli suur ja järjekord oli koguaeg paatidel taga, siis kahjuks ei õnnestunud proovida päris enda kaalule sobivat mudelit, üks oli kuni 85 kiloste paat mis jäi väikeseks ja teine mida sai proovida oli väga suur laev, ehk siis üle 95 kiloste paat. Kõik mis ma oskan öelda on see et ühtlast kiirust hoida oli väga hea, kiiruse ja pulsi suhe ka oli parem, aga maksimaalsed kiirendused ei tulnud eriti välja. Eks seal oli ka oma osa sellel, et pole see aasta veel kiirendusi teinud. Peab ära ootama esimesed võistlused ja eks siis näis mida teised teevad ja kui paljud uue paadiga sõitma hakkavad. Muidugi ei saa mainimata jätta, et Belgia koondise üks liige väitis, et tegi 500m lõiku ja uus paat oli 3 sekundit kiirem :) Kaspar ka proovis paati ja sai maksimum kiiruse parema kui siin trennis kasutatava Nelo vanema mudeliga. Nädala viimasel päeval sõitsime ka 2km ajale ja nagu tavaliselt oli parim Kaarel. Kiitust peab avaldama Kasparile kes mõlemal korral pani mulle koti pähe. Esimesel korral suisa nii hea ajaga kui 7:52. Neljast silmaspidades on väga hea, et mehed arenevad :) Oma esituste pärast väga muret ei tunne, on aega paremaks muutuda küll ja küll. Eks kõigile on erinevalt mõjunud ka see Bulgaaria mägedelaager. Ootan huviga järgmist nädalat ja nädalalõpu ajapeale sõite, vähemalt on sportliku viha ja motivatsiooni piisavalt sees ;)

Oleks vist korrektne ka rääkida natuke enne laagrit toimuvast, kus põhi tähelepanu peaks minema talve suursündmusele - Tartu suusamaraton. Kuna Bulgaaria laager venis loodusjõudude tõttu pikemaks, siis vahepeal oli juba päris lootusetu tunne ja olime arvestanud faktiga, et ei jõua starti. Õnneks saime ikka kuidagi 36h tundi plaanitust hiljem mäe otsast alla, lund oli ikka meeletut, kohati pea 4 meetrit. Tagasisõidu ajal helistas meile Martin Pedai ja organiseeris meile Toko määrdemeistrite kaasaabil suuskade määrimise. Sõitsime Bulgaariast otse Otepääle ja kell 2 öösel saime suusad määrdemeestele anda. Sealt edasi Veski baasi, kus saime natukeseks silma kinni lasta ja hommikul kell 9 olime kõik stardijoonel nagu plaan oli. Suusad saime kätte stardis ja peab kindlasti mainima, et parimad suusad millega maratoni sõitnud olen. Kõige rohkem kartsin terve distantsi, et reisiväsimus mingi aeg välja lööb. Vaatamata nendele vintsutustele, mis meil olid koju jõudmisega, tegime enamuses super sõidud. Joosep saavutas super koha 25 ja seda kõike katkise suusakepiga, millel tal õnnestus alumine ots ära kaotada distantsi lõpuosas. Mina olin finishis kohaga 36. Peab rahul olema, natukene kimbutasid distantsi lõpus krambid. Selline tunne oli viimasel 10km, kus oli puhas paaristõuke osa, et tricepsid kohe kohe plahvatavad, aga kannatasin lõpuni. Kaspar, kes alustas sõitu kõige tagumisest stardigrupist tegi korraliku tõusu ja lõppkoht 586, kindlasti üks suuremaid tõusjaid, kui stardinumbrit vaadata 5078. Ainuke kes kohti kaotas oli Kaarel, aga ka temalt tubli sõit, koht 334. Aerutajatest oli esisajas veel kaks meest, Andreas Baum koht 31 ja kunagine Eesti koondislane Eduard Taivere, kes on läbi aastate tihti maratonil esisaja sisse sõitnud, oli see kord 91 kohal. Kokkuvõtteks võib öelda, et aerutajad olid 2015 aasta suusamaratonil väga edukad.

Ongi selleks korraks kõik, lisan veel lõppu mõned pildid ja homsest alustame uue treeningnädalaga. Kuna laager algas sellest hetkest kui kohale jõudsime, siis ei ole meie nädal esmaspäevast pühapäevani vaid natuke nihkes :)

Maratoni esimene TP

Väsinud aga õnnelikud

Nelo cinco katsetamise ootuses

Liiga suur paat

Liiga väike paat

Neljase stiilinäide

Test

Kollane allveelaev

Mägedes

Nüüdseks on meil seljataga kolmenädalane laager Sevillas ja väike laager Otepääl. Oleme omadega jõudnud mägedesse Bulgaarias, kohaks ikka vana hea Belmeken. Suusaradadega siin just kiita pole kuna suht igapäev sajab värsket lund juurde ja nii me siis teemegi endile rada koguaeg. Peab ütlema, et see lumes sumpamine on päris väsitav. Enamasti ongi nädalaplaan selline, et hommikul suusk ja õhtul jõusaal. Olin siin vahepeal õlaga väheke kimpus ja pidin harjutusi valima, et mitte vigastust suurendada, aga nüüdseks tundub, et olen selle takistuse ületanud ja saab täiega edasi panna. Lisaks meie neljase meeskonnale on siin veel Joosep ja German. Mäestiku oludega oleme juba kenasti kohanenud. Kaks nädalat on veel ees meil siin ja siis koju ja otse Tartu suusamaratonile tegusid tegema. Jama on see, et kuna rada ei ole siin eriti, siis ei saa klassikalist tehnikat lihvida ja peame lootma oma loomajõule ja vastupidavusele. Enda miinimum eesmärgiks on top 100, aga elame näeme. Tõenäoliselt on ka Joosepil ja Kaarlil sama eesmärk. Debütant Kaspar, kelle jaoks see on elu esimene maraton, peab tõenäoliselt vähe tagadihoidlikumate eesmärkidega leppima, kuna stardigrupp on päris tagumises otsas. Ehk siis eesmärk finishisse jõuda :) praegu polegi rohkem midagi öelda ja pildid ütlevad teinekord rohkem kui sõnad , niiet siit nad tulevad ....

Vaade hotelli ette

Siil udus - klassika :)

Meie hotell

Noorematele sportlastele mänguväljak vabadeks hetkedeks

Nagu näha siis varsti lumi üle auto juba

Loodus

K-4 ühispilt

Over the mountains

Vahepeal ka natuke trenni. Joosepi stiilinäide

Ei saa sellest ilusast loodusest kuidagi üle

Veel postkaardi pilte

Natuke ka päikest

Üleval pool pilvi

Tundub, et mõnel on raskusi liiga vähe peal kui naeratama võtab :)

Tugeval mehel laguneb varustus

Stairway to heaven

Siin sai veel paar kuud tagasi veepeal käia

Sevilla

Oleme omadega jõudnud tagasi tuttavasse Sevillasse, Ilmad on treeninguteks pigem head kui halvad, aga annab ka siin tunda, et siiski on Detsember käes. Esimesed kaks nädal püsis päevane temperatuur 15-17 kraadi vahel. Päikse käes on muidugi soojem. Vahetevahel on tunda natukene kargemat tuult, aga üldiselt soojendab päike piisavalt, et ka lühikeste riietega treenida saaks. Kava on selline nagu siiani ikka olnud on. Palju erialast trenni ehk aerutamist, mõned korrad nädalas jooksu ja jõusaali ja peale mõningaid vee treeninguid teema ka topispalliga harjutusi. Hetkel enesetunne on hea, lihas annab vahetevahel väsimust tunda, aga vaim on värskena püsinud. Võib öelda, et on ka raskemaid laagreid siin ära tehtud.. Kuid eks ole näha, sest üks nädal on meil veel ees.

Kindlasti kõige põnevam osa laagri juures on see, et oleme alustanud neljase paatkonna treeninguid. Üldiselt on need trennid pikad, et esmajoones just kokkusõitu parandada, mida meil ilmselgelt on hetkel minimaalselt. Palju oleme proovinud erinevaid variante, kuidas mehed paadis paiknema peaksid. Treeneril on tõenäoliselt juba ettekujutus olemas, aga kindlasti vahetame testi -ja harjutamise mõttes veel kohti. Vigu on praegu nagu sigu. Aga loll oleks olnud ka oodata, et neli erinevat meest istuvad esimest korda koos paati ja kohe on kõik nii nagu peab. Vigu ja arenemise ruumi leiab kõigi juures ja eks see pigem hea ongi, et alati saaks midagi paremini teha! Nimesid ei nimetama, aga Kasparil eesaugus on veel palju tööd vaja teha, et meid Tarmo ja Kristjaniga õigesti dikteerima hakata. Aga rõhutan siiski veel kõvasti, et koos ühes paadis oleme istunud alles 3 trenni ja kõigil on oma rolli täitmiseks vaja veel kõvasti teha.. Kuna talv hakkab meie selle aasta vee hooaega lõpetama, siis üldiselt võin öelda, et ise tunnen end suures paatkonnas päris hästi ja ootan pikkisilmi kevadet, kus neljase trenne hakkab rohkem olema ja treeningud juba tõsisemaks muutuvad.

Laagriga olen siiani igati rahul. Võib öelda, et jõu ja vastupidavuse näitajad annavad märku väiksetest arengutest. Näiteks treeningtempos joosta pole ma vist elusees nii kiiresti jõudnud kui jõuan praegu, ja ka jõusaalis kangid tunduvad juba painduvat. :) Vee peal vormi testimiseks oleme nagu ikka teinud iganädalaselt ajapeale 2000m sõite. Esimese nädala aegadega ei saanud kuidagi rahule jääda, aga lohutasin end sellega, et samas pole vist kunagi detsembrikuus 2km ajapeale sõitnud ka. Igatahes nii enda kui Tarmo üllatuseks sai ettevalmistus hooaja esimeses sõidus võidu Tarmo. Õnneks on õiglus maapeal tagasi ja nüüdseks on seis 5-1 minu kasuks. Teisel nädalal suutis juba nii Tarmo kui ka Joosep sõita 2000m isiklikud rekordid. Seda siis võrdluses siin sõidetud aegade ja oludega. Samuti jäin ka enda ajaga rahule kui rekord jäi kõigest 11 sekundi kaugusel. Igatahes oma rekordsõidus tegi Tarmo mul elu meeletult raskeks. Juhtides sõitu algusest peale ja olles poolel maal juba paat ja vaba vesi ees, sain aru, et midagi tuleb tõsiselt muuta. Hakkasin poolemaa punkti läbides korralikult keevitama. 500m enne lõppu olin tarmost veel paadiga maas ja siis mõistsin isegi, et 2000m distantsil 1000m enne finisit lõppu tegema hakata oli vist liiga vara.. 500m punkti läbides suutsin end uuesti koguda ja kiirust vaikselt veelgi tõstma hakata. 250m enne lõppu olin Tarmo lõpuks kätte saanud ja sõitsime juba kõrvuti. Siis andis aju kehale käsu, et nüüd oleks mõistlik aeg lõpuspurti alustada kui seda sõitu võita tahan.. Pilt juba virvendas ja terve keha põles piimhappe valus, aga tempot tõstetud sai. Kui aus olla siis viimast 250m väga ei mäletagi, ainuke mõte, mis tihedamalt peast läbi käis oli see, et enne finisit pilti kotti ei lööks. Peale sõitu sillapeal kopse välja hingeldades ja vere maitset suus nautides sain aru, et vaatamata ajale on hea märk see, et ennast täiesti kotti olen võimeline sõitma ning ei jää mugavustsooni nautima. Igatahes see võit oli psühholoogilisele poolele väga magus!

Kui Bulgaarias, kartis meie Kaspar suurt järve ja kaugeid mägiseid kaldaid, siis selle laagri hirmuks on jubedad sillad. "Vaata neid poste, need nii jubedad, tulevad kohe peale." :)

Bulgaaria

Seda postitust tuleb alustada vabandusega, et blogi pidamine väga unarusse on jäänud. Proovime asja nüüd jälle käima lükata ja ilusti meie tegemised ka siia kirja panna. Kuna vahepeal on toimunud palju uuendusi, seda siis muudatused meie tiimis ja paatkonnas, siis kaalume veel selle lehekülje nime muutmist jms. Igatahes, nüüd oleme otsapidi Bulgaarias laagris ja uue hooaja laagerdamine on käimas.
Laagri kohaks on seekord jällegi Bulgaaria mäestik, täpsemalt Belmeken. Elame u. 1900m kõrgusel ja vajadusel saab siin ka 2500+ meetri peale matkata. Kohale jõudes oli meile suureks üllatuseks üle meetri lund, mis maha oli sadanud. Peab ütlema, et päris ekstreemne oli mäkke sõitmine, mööda käänulisi teid, mis olid minimaalselt lahti lükatud ja suuremad puudki eest lõigatud.

Lumeolud kohale jõudes

Elamine on meil seekord hotellis, mis on palju mugavam ja igati parem kui eelmisel korral kui elasime majutuse laadses väikeses majas. Söögid on suurepärased ja vajadusel saab ka enda koostatud menüü kokku panna. St. seda, et antakse valikuvariandid toitudest ja siis ise valid, kuna mida süüa tahad.

Näide õhtusöögist

Kuigi olud olid esimesel nädalal päris lumised, siis vee peal käimine oli üpriski raskendatud. Vesi on loomulikult koguaeg lahti olnud ja temperatuurgi päris talutav. Takistuseks oli rohkem lumi, mis oli ellingu ja vee vahepeal. Nii et esimene üritus vee peale saada möödus endale lumise tee lahti lükkamisega. Esimesel nädalal oli suureks probleemiks ka udu või õigemini pilved. Kuna kõrgust on nii palju, siis pilvisel päeval on nähtavus päris minimaalne ja vee peal olemine kippus päris ebamugavaks kui kaldaid ei näinud ja üksteistki ära võisime kaotada pöördeid tehes. Nüüdseks on kõik laabunud ja oleme suhteliselt igapäevaselt ka veekilomeetreid kogumas käinud. Ainukene mure valmistaja on veel tuul, mis on väga salakaval. Kui üleval hotelli juures ei paista tuult üldse olevat, siis järvel võib olla korralik torm ja suur laine. Kahel korral oleme ka ise tõsisema tormi kätte jäänud. Vee peale on mindud pigem mitte häiriva tuulega, aga juba 20 minutit hiljem on tuul ja laine sedavõrd tõusnud, et aerutamine muutub võimatuks ja tuleb tegeleda rohkem lainelt lainele surfamisega. Selle tõttu on nii mõnigi mees(Tarmo ja Kaspar) saanud lainete vahel surmahirmu tunda.

Pilved vähehaaval hajumas peale hommikust trenni

Tee vee peale nüüd ja enne

Vee peal käimisest veel nii palju, et kuna tegemist on tammiga, siis praegusel aasta ajal kuivab järv peaaegu igapäevaga järjest kokkupoole. Hetke seisuga arvame, et vesi on kahenädalaga langenud u. 2m. See on andnud meile ka palju tegemist silla moodi asjade ehitamise ja kivide liigutamisega, et vee peale pääs oleks igapäevaselt tagatud. 

Algselt oli vesi umbes valge jooneni, mis paistab silla küljel.

Alles on meile jäänud väike rada kividest ja plank, mille otsast paati saame istuda.

Maastik vee pealt vaadates on postkaardi pildi vääriline

Kristjan peale trenni riideid vahetamas.

Üldiselt trennidega kõik sujub. Peale aerutamise käime ka ujumas, jõusaalis ja jooksmas, nii et tegevust on küllaga. Esimese nädala lõpuks oli keha ka kõrgusega harjunud. Nädal on meil veel siin olemiseks jäänud. Loodame, et ilm meid soosib ja tuul meid siit varakult minema ei pühi.

MM

Nii MM-il esimene sõit tehtud, ja edenesime poolfinaali. Samuti ka MM debütant Joosep sai ühekanuul edasi poolfinaali.

Tulemused  SIIN
Live pilt peaks juba homme olema jälgitav eurosport2 pealt ja laupäev pühapäev tavalise eurospordi pealt
Täna õhtustest poolfinaalidest live SIIT