kolmapäev, 22. märts 2017

Skradiniga finito

Sõbrad mägedes
Laager Horvaatias on tänaseks läbi saanud. Teine nädal oli oodatult väga raske, õnneks vähemalt ilm soosis meid enamvähem. Saime ka esimesed trennid ilma särgita tehtud ja korralikult ära põleda lõunamaa päikese all. Nädal oli ülesehituselt väga lihtne, iga päev sai veepeal 40km jagu sõidetud. hommikul 24 ja õhtul 16. Mõned päevad olid ka teistpidi. Näiteks siis kui sõudjatel oli hommikul jõusaali trenn plaanis, siis kasutasime võimalust ja liigutasime ka natuke raskuseid ja peale seda oleks 24km liiast olnud siis tegimegi hommikul 16 ja õhtul 24. Üritasime ka iga päev 15 minutit süvalihaseid teha, aga viimasel kahel päeval oli väsimus nii suur peal, et kuidagi ei suutnud ennast sundida lisa tegema. Nädalas oli ka kaks jooksutrenni. Ühe pidin üksinda tegema, sest Joosepit tabas suur energiakriis. Teises oli Joosep platsis ja tegi lõikude ajal tempot. Enda jaoks tundus, et trennide keskmine kiirus tuli päris hea, enamusel oli keskmine kiirus 12 km/h peal.
Maestro Tõnu Endrekason treeningul

Laagris oli siis ka üks puhkepäev, mis möödus aktiivselt meie jaoks. Hommikul ronisime kõrgele mäeotsa. Loomulikult, nagu õiged matkasellid ikka, panime jalga lühikesed püksid:) Tulemus oli ettearvatav ja tagasi hotelli jõudes olid jalad verised, sest seal mägedes oli põhiline taim mingi eriti okkaline asi. Õhtune aktiivne osa oli sillale ronimine ja see oli korralik ronimine. Üles oli lihtne minna, aga alla tulles sai ikka julgus väga otsa :D See trepp, mis sinna minemiseks oli ei väärigi trepi nime, sest see oli rohkem redeli lähedane moodustis.  Aga vaade oli seda värisemist väärt.
Sild ka kõrvalt vaates

Stairway to heaven
Allakäigu trepp
Laagri viimane trennipäev oli siis esmaspäev ja teisipäeva hommikul kell 7:30 oli meil lennuk kodupoole. Suured Tänud Mati Killingule, kes meid hommikul oma une arvelt lennujaama viis. Lennud läksid iseenesest kiirelt, jõudsin ainult ühe filmi vaadata arvutist kolme lennu peale :) Kell viis olime Tallinnas ja peale Joosepi bussijaama viimist, põrutasin ise Tartu poole. Kahe laagri vaheline aeg möödubki enamuses Tartus ja täna sai juba ka üks kerge taastav jooksutrenn tehtud. Ega vist veepeale see nädal ei hakka surumagi, sest juba esmaspäeva hommikul võtame suuna Hispaaniasse. Muidu võiks isegi minna veele, aga paadid jäid Horvaatiasse ja jõuavad veidike hiljem Eestisse. Jällegi suured tänud sõudjatele, kellega me koos laagris olime, et nad meie paadid kodumaale toimetavad. Järgmine postitus siis tuleb juba uuest riigist. Proovin mõne siesta ajast midagi siia kirja saada :)
Sellised asjad siis välismaal
Vaade
Päri kõrgel
KRKA looduspark

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar